Uudmäe olukorrast treeningbaasides: sipelgapesa, mille peal on veel teine sipelgapesa
ERR-i uudistemajas toimunud TV 10 Olümpiastarti võistlussarja 49. hooaja esitlusel tõi olümpiavõitja Jaak Uudmäe välja, et kolmikhüpe on äärmiselt spetsiifiline ala, millega on väga raske tegeleda. Lisaks on noorte seas puudu mitmekülgsetest treeningutest, mida piirab vajalikke treeningbaaside olemasolu. Noortega tegelemisele juhtis tähelepanu ka kümnevõistluses olümpiavõitjaks kroonitud Erki Nool.
Kolmikhüppes olümpiavõitjaks kroonitud Jaak Uudmäe tõdeb, et teda ei üllatanud ala välja jäämine uue hooaja Teemantliiga programmist. "Üldiselt on olukord selline, et tänapäeval on raske millegagi üllatada. Asjad, mis on loomuvastased, need serveeritakse loomupärastelt. Mind on võimalik üllatada, aga see mind ei üllatanud," ütles Uudmäe.
Kolmikhüppe hooaja tippmarke hoiavad enda käes Uudmäe lapsed Merilyn ja Jaak-Joonas, kelle parimad tulemused on vastavalt 13.45 ja 15.95 meetrit. Jaak ise on hüpanud seejuures rekordimehena 17.35. Miks meil ei ole maailmatasemel kolmikhüppajaid peale kasvanud? "Kolmikhüpe on üldiselt selline omapärane ala, et näiliselt võib iga kaheksa ja poole meetri mees hüpata ka 18 meetrit kolmikut, aga see nõuab teatud saladust. Miks Eestis kolmikhüpet ei ole? Ta on raske ala, seal on teatud hulk tööd, mis on vaja ära teha ja neid inimesi, kes tahavad seda teha, on suhteliselt vähe. Nende inimeste hulgas, kes tahavad, nende seas ei ole aga peaaegu kedagi, kellel oleks seejuures ka loomulikku põrget ja pöida. Eestlastel on üldiselt väga raske kolmikut hüpata," lisas Jaak Uudmäe, kes tahaks, et ta poleks ainus eestlasest olümpiavõitja sel alal, kuid usub, et see võib veel päris pikka aega nii olla.
Mida soovitab Uudmäe teha olukorra parandamiseks? "Olen ise kehalise kasvatuse õpetajana töötanud 13 aastat ja suheldes kolleegidega, siis pean tõdema, et enamus neist on väga tublid. Nad armastavad lapsi, kellega tegelevad, aga soovitaks, et kehalise kasvatuse tunde võiks mitmekülgsemalt läbi viia. See on jälle muidugi baasides kinni, sest kui te tulete õhtul Audentese halli, siis seal ei ole mitte sipelgapesa, vaid sipelgapesa, mille peal on veel teine sipelgapesa ja seal on suhteliselt raske läbi viia mõtestatud treeningtegevust," teadis Uudmäe.
Eesti mitmevõistluse jaoks on olnud tänavu hea aasta - viis meest on sooritanud tulemuse üle 8000 punkti. Olümpiavõitja Erki Nool tõi välja, et seejuures ei tohi ära unustada noori. "Noortega peab rohkem tegelema. Väga tihti, kui tippude tipp on väga kõrge, siis me unustame noored ära. Me peame samal ajal vaatama, millega noored tegelevad. Hästi adekvaatse tagasiside saab TV 10 Olümpiastarti sarjast ja Balti matšilt. Me peame jälgima, et noored areneksid. Statistiline hea tulemus on loomulikult rõõm ja näitab, et oleme kuskil midagi õigesti teinud, aga alati tuleb ka tulevikku vaadata," rääkis Nool.
"Spordis on ainult üks tõde - trenni tuleb teha. Tippsportlane teeb piiripealse intensiivsuse ja koormusega treeninguid, seepärast on kõige suurem võti tippsportlasel jääda terveks ja teha vajalik töö ära. Inimene, kes on olnud tipus, on seal niikuinii. Sportlane peab ära tegema teatud mahu tööd. Kui ta teeb selle ära, siis ta on hea, kui ei tee, siis ei ole. Kui tal on sinised püksid jalas või roosad püksid jalas, siis sellest ei mõju midagi. Sport on lihtne must-valge ala," lisas Nool.
Toimetaja: Liisi Alamaa