Pühapäeval avatakse Tartus mälestuspink legendaarsetele sõudetreeneritele ({{commentsTotal}})

Jüri Kurul aastal 2000
Jüri Kurul aastal 2000 Autor/allikas: Ain Protsin/Scanpix

Pühapäeval, 23. aprillil kell 13.30 avatakse Tartu linna sõudebaasi ja Emajõe vahelisel alal mälestuspink legendaarsetele Eesti sõudetreeneritele, Erich-Wilhelm Seilerile ja Jüri Kurulile. 

Pink on sõudjate poolt austusavalduseks neile kahele tulihingelisele sõudmise eestvedajale, kelle entusiasm ja energia aitas omal ajal meie spordiala uutesse kõrgustesse edasi viia, vahendab Eesti Sõudeliidu kodulehekülg.

Erich-Wilhelm Seiler (30. IV 1922 Pärnu – 14. II 1986 Pärnu) alustas sõudjateed kolmekümnendatel aastatel Pärnu saksa sõudeklubis (Pernauer Ruder-Club), kus ta oli esimene eesti soost sportlane ning jätkas hiljem samas klubis treeneri, kohtuniku ja aktivistina. Seileri viljakaim periood oli seotud siiski Tartuga.

Ta oli seotud tööga Tartu Ülikooli spordiklubis ning tema eestvedamisel viidi ellu mitu oma aja tähelepanuväärset projekti – näiteks rajati sisesõudmise bassein ja väliujula ning ehitati Nõukogude Liidu esimese spetsiaalne paadiveoauto.

Tema edukamad õpilased olid Endla Mandel, Peeter Mardna, Andrus Suija, Andres Veerma, Aado Pind, Eduard Ždanovitš, Mihkel Leppik, Evi Leppik, Jaan Tults. Ta oli ka rahvusvahelise kategooria kohtunik. Tema juhtimisel peeti võistlused sellistes tavapäratutes kohtades nagu Raigastvere järv ja Reiu jõe suue.

Jüri Kurul (13. VI 1924 Tõstamaa – 14. VIII 2005 Tartu) oli seotud sõudmisega kuue aastakümne vältel. Sportlasena oli ta esimene sõjajärgse Eesti ühepaadi meister ja 1956. aastal NSVLi rahvaste spartakiaadi pronksmedalist. Treenerina töötas ta viiekümnendatel aastatel Pärnus ja alates kuuekümnendatest Tartu Kalevis. Just tema initsiatiivil loodi 1997. aastal Sõudmise ja Aerutamise klubi "Tartu".

Veel oma viimastel eluaastatel andis ta uue hoo sisse Tartu ülikooli spordiklubi sõudmissektsioonile. Kuruli õpilased võitsid arvukalt medaleid Eesti, NSVL-i ja rahvusvahelistelt võistlustelt. Tema treenida oli ka 1976. aasta olümpiapaat Gennadi Kinko ja Tiit Helmja.

Kuigi kaks kõva kivi head jahu ei jahvatavat ning Seileri ja Kuruli läbisaamine polnud tavaliselt kõige parem, panid nad vajalikul hetkel seljad kokku ja moodustasid Eesti sõudmises teovõimsa koosluse.

Toimetaja: Siim Boikov



Eesti võrkpallikoondis
Eesti võrkpallikoondis sai MM-valikturniiril teise võidu

Eesti võrkpallikoondis sai reedel Belgias, Kortrijkis 2018. aasta maailmameistrivõistluste Euroopa tsooni kolmanda valikringi turniiri teises mängus kindlalt 3:0 (25:22, 25:20, 25:19) jagu Hispaaniast ning on Belgia kõrval teine seni kaotuseta jätkav tiim. 

Uuendatud: 22:39 
Gheorghe CretuGheorghe Cretu
Pahane Cretu: miks eksperdid arvavad, et meie vastased on s***d

Eesti võrkpallikoondis jätkas 2018. aasta MM-i Euroopa tsooni kolmanda valikringi turniiri võidukalt, kui neljapäeval mängiti 3:0 üle Hispaania. Koondise peatreener Gheorghe Cretu oli veidi rahulolematu, et meedia eeldab, et Eesti koondis peaks kõik kohtumised kerge vaevaga võitma.

Anett Kontaveit
Kontaveit kohtub Witthöftiga reedel peaväljaku viimases matšis

Šveitsis, Gstaadis toimuval tenniseturniiril veerandfinaali jõudnud Anett Kontaveit (WTA 32.) peab oma järgmise matši reedel peaväljakul, kus ta kohtub sakslanna Carina Witthöftiga (WTA 66.).

Sandra PerkovicSandra Perkovic
Horvaatia kettaheitja näitas viimase 25 aasta võimsaimat heidet

Horvaatia kettaheitja Sandra Perkovic näitas Šveitsis Bellinzonas peetud võistlusel viimase veerandsajandi pikimat sooritust, saates ketta 71 meetri ja 41 sentimeetri kaugusele.

tennis
Simona Halep - Johanna KontaSimona Halep - Johanna Konta
Wimbledoni populaarseim matš oli üks naiste veerandfinaalidest

Neljapäeval avaldatud statistikanumbrite kohaselt oli tänavuse Wimbledoni tenniseturniiri ülekaalukalt kõige vaadatum mäng naiste üksikmängu veerandfinaal Johanna Konta ja Simona Halepi vahel.