Eesti juurtega mäesuusataja Kaitlyn Vesterstein olümpiale ei saa
Eesti mäesuusatamist ja taliolümpiamänge seob juba enam kui 80 aasta vanune side.
Esimene Eestit taliolümpial esindanud mäesuusataja ja üldse esimene olümpial osalenud Eesti naissportlane oli 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni mängudel võistelnud Karin Peckert-Forsman. Tema parimaks jäi slaalomi 21. koht, mis on tänini meie mäesuusatajate parim tulemus olümpialt.
Taasiseseisvunud Eesti eest pääses esimese mäesuusatajana olümpiale väliseestlane Connor O'Brien, kes osales 1994. aasta mängudel Lillehammeris kiirlaskumises.
Alates 2006. aasta Torino olümpiast on rahvusvahelise olümpiakomitee niinimetatud rahvaste sõpruse kvoodi alusel pääsenud mängudele üks Eesti mees- ja naismäesuusataja. Seda tehnilistel aladel nagu slaalom ja suurslaalom.
Viimastel mängudel Venemaal Sotšis saavutas taasiseseisvunud Eesti mäesuusatajatest parima tulemuse USA-s üleskasvanud Warren Cummings Smith, kes oli slaalomis 26.
Ka PyeongChangi mängudel, mille alguseni on jäänud 50 päeva, saab Eesti olümpiadressis rajale startida kaks mäesuusatajat. Koondisesisene konkurents on aastatega läinud tihedamaks ja nii pole tänasel päeval veel selge, kes olümpiamäel startida saavad. Eesti olümpiakomiteele tuleb kandidaatide nimed teatada hiljemalt 25. jaanuariks.
Neli aastat tagasi, pärast Sotši olümpiadebüüti õhkas toona 20-aastane Warren Cummings Smith, et eesmärk on ka PyeongChangis võistelda. Viimased uudised teiselt poolt Atlandi ookeani annavad aimu, et praegu on ta tippspordiga lõpparve teinud ja keskendub hariduse omandamisele.
Eesti suusaliidu mäesuusatamise alaliidu juhataja Margot Paali sõnul konkureerivad PyeongChangi olümpiakohale Tõnis ja Juhan Luik. Koondise praegune esisõitja, 22-aastane Tõnis Luik juunior treenib USA-s ja oli enne tänavuse hooaja algust peamine kandidaat olümpiakohale. Tema 20-aastane onupoeg Juhan Luik, kes treenib Soomes, on tänavuste tulemuste põhjal teinud tehnilistel aladel arenguhüppe ning nõudleb samuti pääsu mängudele.
"Meil kuuluvad praegu koondisesse ainult Eesti sünnipäraga sportlased. Kaks kõige tõenäolisemat kandidaati on kas Tõnis või Juhan Luik," lausus Paali Vikerraadiole. "Nad ei ole viimase kahe aasta jooksul kõrvuti samal rajal sõitnud. Nad on käinud erinevatel võistlustel. Me peame ainult punktipõhjalt hakkama hindama. Pall on praegu treenerite nõukogu käes ja poistel on aega oma punkte parandada kuni jaanuari keskpaigani. Vara veel öelda, kumb Eestit esindama läheb."
Naismäesuusatajaga on olukord veidi keerulisem. Suusaliidu mäesuusatamise alakomitee kinnitas algselt liiga karmi olümpianormi, milleks oli 70 FIS punkti või vähem. ROK-i poolt antavate nn rahvaste sõpruse kvoodi alusel jagatavate kohtade eesmärk on laiendada ala geograafilist kandepinda ning nii on normiks seatud 140 FIS punkti või vähem.
EOK pärimisel vähendas suusaliit normi ning uue kvalifikatsiooni alusel on vakantsele kohale kaks kandidaati: 21-aastane Lise Anette Vaher ja 18-aastane Anna Lotta Jõgeva. FIS-i punktide võrdlusel võiks olümpiale pääseda Jõgeva, kes väga pikalt treeninud ja elanud Norras Hemsedalis. Lõpliku otsuse, kes olümpiale pääsevad langetab nii naiste kui meeste osas mäesuusatreenerite nõukogu.
Vahepeal tekkis päevakorda küsimus, kas olümpiale võiks Eestit esindama pääseda USA-s üleskasvanud Eesti juurtega 18-aastane Kaitlyn Vesterstein, kelle vanaonu Karl Vesterstein oli kümnekordne Eesti meister mäesuusatamises.
Margot Paali sõnul on PyeongChangi olümpiarong Vestersteini jaoks küll läinud, kuid alaliit ei löö tema ega teiste väliseestlaste ees ust tulevikus kindlasti kinni. Pelgalt FIS-punkte võrreldes on Vesterstein meie praegustest kandidaatidest Jõgevast ja Vaherist peajagu üle, olles kogunud 32 FIS-i punkti.
"Meil on olnud nendega kontakt. Nad on väga oodatud meile," ütles Paali. "Tegemist on väga tubli tüdrukuga. Hetkel on see selle taga, et tal ei ole veel taotletud Eesti kodakondsustki. Seal on FIS-i reeglid, mis nõuavad enne riigi esindamist olümpial riigi lipu all vähemalt kaks aastat sõitmist. Tal on võimalus tulla Eestit esindama järgmistel olümpiamängudel. Ta on selleks veel piisavalt noor, et jõuda oma parimasse sportlasikka ja saada Eesti lipu alla sõitma."
PyeongChangi taliolümpia mäesuusavõistlused toimuvad Yongpyongi suusakeskuses. Meeste suurslaalom ja slaalom on kavas 18. ja 22. veebruaril ning naiste suurslaalom ja slaalom 12. ja 14. veebruaril.
Toimetaja: Siim Boikov