Seda turniiri oodati 12 aastat. Kas see on nüüd see või mitte päris?

Ma räägin kõigi hokifännide eest - me oleme seda oodanud! See on nagu jõululaupäev, mida oli vaja 12 aastat oodata, et näha maailma paremikku mängimas omavahel koondisesärkides.

Alustame kurioossumist, mis oli eile [kolmapäeval] Kanada ja Tšehhi mängus, kus olukorras, kus Tšehhi läks juhtima, oli neil väljakul seitse mängijat. Väravavaht pluss kuus. Kuidas selline asi on võimalik?

Mängudes tuleb eksimusi. Ütleks, et sel turniiril on seda isegi vähe tulnud. Aga üldiselt tulevad eksimused vahetuspingi ees. Aga see, et keset väljakut on kuus mängijat selgelt jääl... Pärast mängu tulin koju, võtsin arvuti lahti, nägin neid pilte, olin veendunud, et tegemist on tehisintellektiga. Et tehakse jälle nalja ja väga põnev. Tänaseks on IIHF [rahvusvaheline jäähokiliit] teinud oma statement'i selle kohta ja ütlesid, et ikka juhtub, palume väga andeks. Omalt poolt lisan, et hea, et Kanada ikkagi edasi sai. Vastasel korral oleks Kanadas korralikud rahutused.

Poolfinaalis on väike Slovakkia ja meie lähedane Soome. Aga kas suur jäähokimaailm ootab ikkagi USA ja Kanada finaali?

Eks nemad mõlemad need oodatud finalistid ole. Kanada kannab favoriidikoormat. Ma kipun arvama, et suurem maailm võib olla tõesti, aga omalt poolt loodan, et Euroopa meeskond oleks seal esindatud ja miks mitte Soome.

USA on olnud Kanada osas turniiri eel kuidagi hästi verine. Seda justkui varasematel suurtel turniiridel, kus NHL-i mehed on kohal, olnud ei ole. Miks vastasseis praegu väga nugade peale läks?

Kahtlemata on olümpiafinaalides kaotatud. See Salt Lake City olümpiagi 2002. aastal, USA pinnal kaotati Kanadale. Ma arvan, et see hõõrumine on praegu veelgi aktuaalsem, sest need koondised läksid omavahel eelmisel hooajal nelja maa turniiril ka vastamisi. Seal algas kohtumine sellega, et kui mängitud olid mõned sekundid, siis juba oli kas siis kaheksa meest omavahel kaklemas. Seal on kahtlemata pinged õhus. Kui see peaks nii minema, et nad omavahel finaalis mängivad, siis see saab olema ääretult-ääretult põnev.

Kolm meeskonda said veerandfinaalist edasi võitudega lisaajal. Väike Slovakkia pani lihtsalt Saksamaa tasku ja kogu lugu. Slovakkia teeb oma asja ja temast räägitakse väga vähe. Miks see nii on?

Eks Slovakkia tee otse veerandfinaali oli imetlusväärne. Oma alagrupi esimeses kohtumises Soome üllatuslikult alistati. Pärast seda kaotati küll Rootsile, aga kui 2:5 oldi kaotusseisus, siis kõigest 30 sekundit enne lõppu löödi 3:5 - asi, mis konkreetselt seda mängu väga palju ei puudutanud, aga tähendas seda, et üldise väravatevahe abil läksid nad esimesena läbi. Tänu sellele said vastaseks Saksamaa, kes ei olnud võib-olla nii tugev vastane, kui oleks olnud Tšehhi. Nende teekond poolfinaali ei ole olnud nii raske, aga ma ei taha kindlasti slovakkidele liiga teha. Nad on kindlasti end ületanud ja väga head turniiri mänginud.

Soome ei ole üldiselt kunagi oma koondisega rahul, kuni nad ei võida tiitlit või ei jõua vähemalt finaali. Kas praegu Soome hokiüldsus on Soome koondisega rahul?

Ma usun küll. Poolfinaali jõudmine on kordaminek. Ei ole veel täielik õnnestumine, aga kordaminek kindlasti. Palju on räägitud treenerist. On juba jutud levinud, et meeskonna sees ise arutati, et kas NHL-i mängijad oleksid võimelised mõjutama otsust peatreener välja vahetada, kas siis enne turniiri või pärast esimest mängu, kui kaotati Slovakkiale. Aga nüüd, kui on võidud all... ja millised võidud - kui Šveitsi vastu tuldi 0:2 kaotusseisust välja ja lisaajal Lehkonen selle otsustava värava lõi... Ma arvan, et seal väga palju põhjust kriitikaks ei ole ei treenerile, ei Soome koondisele.

Ja üks riik, kes tuleb kullale, on...?

[Mõtleb hetke] USA.