Eesti käsipallihooag algas sellel nädalal. Koondis tuleb taas kokku aga kuu aja pärast oktoobri teises pooles, kui ees ootavad MM-i esimese eelringi mängud. Eesti loositi kolmesesse alagruppi koos Türgi ja Belgiaga. Kõik mängud peetakse ära ühel nädalavahetusega turniirina Türgis.

"See annab meile muidugi natuke parema võimaluse edasi pääseda, sest teistes alagruppides on neli meeskonda, kes kõik ühte edasipääsukohta jahivad" sõnas Sivertsson intervjuus ERR-ile. "Kolmese alagrupiga on võimalused seega paremad. Aga me lootsime mängida kodus-võõrsil põhimõttel, et olukord oleks õiglasem. Kui teised tahtsid mängida ühes kohas turniirina, siis lootsime, et saame seda pidada kodus, kuid kaotasime ka selle loosi. Nii et nüüd mängime Türgis, nii need asjad on ja peame lihtsalt endast parima andma."

Vastased pole kergest puust, teise faasi pääsevad vaid alagruppide võitjad.

"Belgia eripära seisneb selles, et neile meeldib mängida seitsmega kuue vastu. Türgi on tugev ja jõuline, lisaks mängivad nad oma kodus. Usun, et saame seal veel vatti näha," jätkas Sivertsson.

Sivertsson asus peatreeneriks eelmisel suvel, leping sõlmiti kaheks aastaks. Nüüd võiks juba esimesi tulemusi oodata, kuid selleks vajab koondis, et rivis oleksid ka põhimehed.

"Eesti on väike maa ning siin on kaks-kolm mängijat, kes mängivad kõrgel tasemel parimates liigades. Meil on Dener (Jaanimaa), kelle klubi mängib Meistrite liigas ja Mait Patrail, kes mängib Saksamaa tippmeeskonnas. Need mängijad on tähtsad, et saavutada suuri tulemusi," rääkis Sivertsson.

Eesti käsipalli tulevik ei ole Sivertssoni sõnul tume, kuid see nõuab investeeringuid tulevikku.

"Asjad muutuvad pika aja peale. Me tahaks, et rohkem lapsi tuleks käsipalli mängima, ka rohkem tüdrukuid. Alustama peaks sellega 6-7-aastaselt," lisas Sivertsson. "Loodetavasti tahavad ka vanemad mängijad hakata lastegruppe treenima, sest see on arenguks ainus moodus. Aga eks me loodame, et ka see kasv tuleb."