Tol päeval selgus, et pea kolm aastakümmet Argentina populaarseimate telesaadete juhina ei ole piisav ettevalmistus olukorraks, mil kogu kupatus kaoseks taandub. Kaamerad salvestasid kõik Ezeizas toimunu, aga sel korral ei olnud kordusvõtteid, keegi ei öelnud "stopp, teeme uuesti" ja tavaliselt nii särava naeratuse asemel oli Marcelo Tinelli näol jahmunud ilme. Igaüks võib selles ise veenduda. Argentina jalgpalli kitsaskohad ripuvad kogu maailmale vaatamiseks internetiavarustes üleval ka kaks ja pool aastat hiljem.

Midagi ei oleks tohtinud valesti minna - üle kogu Argentina kokku tulnud 75 saadikut pidid ümbrikusse panema ühe nime ja mõne aja pärast oleks lihtne häälteenamus selgitanud, kas alaliidu AFA presidendiks oleks saanud Tinelli või Luis Segura. Need pidid olema demokraatlikud valimised, esimesed pärast 2014. aasta lõpus surnud Julio Grondona veerand sajandit kestnud valitsusaega, esimesed kellelegi teisele jagatud hääled pärast 1991. aastat, kui endine kohtunik Teodoro Nitti sirgeldas protesti nimeks sedelile enda nime. See pidi olema lihtne, aga millal on Argentinas midagi lihtsalt käinud?

Ega me täpselt teagi, mis sõnadega seda Tinellile serveeriti. See pole ka tähtis. Ühe hääli kokku lugenud ametniku "puta madre" on fiaskole niigi sobivaks heliribaks - Argentina; tango, gauchode ja kahe MM-tiitli kodumaa; Argentina, kus 75 saadikut annavad mõlemale jalgpalliliidu presidendikandidaadile 38 häält. Uuesti hääletada ei olnud võimalik, sest Argentina kurikuulsad ultrarühmitused barrad olid saatnud kahe saadiku - mõlemad Tinelli pooldajad - perekonnale ähvardavaid teateid ning mehed olid hoonest kiirelt lahkunud.

Kuid kestnud uurimise järel leidis Argentina meedia, et seekord oli tõepoolest tegemist inimliku eksitusega, kogemata kombel ühte ümbrikusse sattunud kahe sedeliga, aga see ei omanud erilist tähtsust. Ikka ja jälle oli alaliit end maailma silmis lolliks teinud, ikka ja jälle Lionel Messit alt vedanud. "Mu jumal, milline katastroof AFA on," kirjutas teist tundi hoovõturajal seisnud lennukis istunud Messi sotsiaalmeedias; Messi, kes maksis AFA võimuvaakumi ajal oma taskust kinni alaliidu turvameeste palgad, Messi, kes sai eelmisel nädalal koos teiste koondislastega ähvardusi, sest AFA otsustas võõrsil korraldada sõprusmängu Iisraeliga. Kohtumine jäi ära, nagu ka aprilli lõppu planeeritud matš Nicaragua vastu, mistõttu lendab Argentina Venemaale teistest koondistest üks-kaks kontrollmängu vähem pidanuna.

Ta keeldus seda tunnistamast, väitis kaameratesse mitte vaadates vastupidist, aga kõik see tegi otsustamise kahtlemata kergemaks. Jah, kolmas järjestikune finaalikaotus oli Argentina jaoks sportlik katastroof, aga murenevatest tellistest oli selle ehitanud Argentina alaliit ise. "Ma andsin endast parima," sõnas Messi pärast kahe aasta tagust Copa America Centenario finaali. "Ma pole suutnud Argentinaga võita, kuigi olen proovinud kõike. See teeb mulle rohkem haiget kui kellelegi teisele." Ja ta lahkus areenilt. Alles siis, kui Argentina ärkas järgmisel hommikul ilma Lionel Messita, hakkas reaalsus läbi paksu unenäoudu koitma.

"Lionel Messi on suurim argentiinlane ja me peame tema eest hoolt kandma," ütles Argentina president Mauricio Macri reporteritele. "On ju jumala kingituseks, et meie riiki on õnnistatud maailma parima jalgpalluriga." Buenos Airese linnapea Horacio Rodriguez Larreta tõttas kinnitama, et Paseo de la Glorial kerkib teiste Argentina spordistaaride kõrvale peatselt ka Messi pronksskulptuur. Ühtäkki oli hüüdjaid hääli palju, mis, arvestades, et jutt käib võib-olla kõigi aegade parimast jalgpallurist, võib tunduda mõistetavana, tavapärasena. See aga on Argentina. Millal on Argentinas midagi lihtsalt käinud?

On riike, kus uue põlvkonna tähti armastatakse sama palavikuliselt või ehk rohkemgi kui kangelasi, kelle saabastesse nad on astunud. Soojal juuniõhtul, mil Portugal tuli Euroopa meistriks, ülistati Cristiano Ronaldot ja meenutati Eusebiot, kes jääb Madridi Reali mehe sõnul alatiseks portugallaste südametesse. Kui Neymar jõuab Pele 77 koondiseväravani, on see pidupäevaks nii noorematele kui vanematele brasiillastele. Ja Argentina, kus Lionel Messi on Diego Maradona kõrval üheaegselt D10S ja Judas, prints ja reetur.

1986. aasta MM-tiitel ja kahe mehe öö ja päevana erinevad iseloomud räägivad Argentinas enda eest. Seal, kus Maradona võitis, on Messi kaotanud, seal, kus Maradona kõneleb, on Messi vaikinud. Käputäis Messiga enam kui mõned laused vahetanud ajakirjanikke on nõus, et teist nii endassetõmbunud, nii eemalolevat spordistaari ei olegi. Vähe on temast tuntumaid nägusid, ometi jätab Messi reklaamkohtumisteks vaid ühe hommikupooliku kuus. Kokkulepitud pooletunnisest intervjuust saab Messile ebasobiva küsimuse järel kümneminutiline napisõnaline vahetus. Lionel Messi on maailma kuulsaim erak, kes pole iial näinud vajadust rääkida muudmoodi kui oma mängu läbi. Riigis, mis on nautinud Diego Maradona karismaatilist avameelsust, tema pööraseid sõnavõtte, olenemata, kas nendega nõustutakse või mitte; riigis, kus Maradona võib teha kõike - näiteks saata MM-veerandfinaalis Saksamaa vastu koondise väljakule sisuliselt 4-1-5 formatsioonis - ja ikka olla igaveseks rahvuse mällu sööbinud jumalana, ei ole Messi omaks. Miks ta ei laula hümni nagu teised, nagu Maradona? Habrast silda, mille Messi 12-aastasena Barcelonasse kolides ületas, hoiab vanemate argentiinlaste arvates püsti vaid see, et ta pole ookeani taga unustanud oma rioplatense dialekti. "Küllap pole tal grilligi," seisis ühes Clarinile saadetud vihases lugejakirjas. Lionel Messi suurim viga on, et ta pole Diego Maradona.

Diego Maradona tuli Argentinaga 1986. aastal maailmameistriks. 2006. aastal ei usaldanud Jose Pekerman Lionel Messit väljakule, 2010. aasta finaalturniiri rikkus Maradona ja 2014. aastal võttis Messi Alejandro Sabella käe all peaaegu maksimumi. Autor: AFP/Scanpix

Üles on kasvanud terve põlvkond argentiinlasi, kelle eluajal pole koondis võitnud ühtegi trofeed ja rahvusmeeskonna näona on Messit kerge patuoinaks tembeldada. Mis on kuldamata superstaar triumfe tunnistanud argentiinlase jaoks? Lihtsalt järjekordne mängija. Aga ometi on Messi midagi palju enamat, midagi ennenägematut. Imeteod, mille Messi on Barcelona eest nädalast nädalasse, aastast aastasse toime pannud, on saanud nii harjumuspärasteks, et me ei suuda neid enam hoomata. Mitte kunagi pole väljakul käinud mängijat, kes oleks nii järjepidevalt suurepärane, vaid üksikute kõikumistega vormikõveral. "Maradona oli Maradona mõnikord. Messi on Maradona igapäevaselt," on öelnud 1986. aasta MM-finaalis värava löönud Jorge Valdano. Seal, kus Maradona vägiteod on jäänud müüdiks, on Messi legend jätnud selged, hõlpsalt leitavad jäljed. Ja sellest erinevusest on aru saanud ka argentiinlased.

Ööl pärast Messi koondisekarjääri lõppemist muutusid tavapärased teated Buenos Airese lennujaamas, metroopeatustes ja kiirteedel sõnumiks "No te vayas Lio" ("Lio, ära mine"). Facebookis loodi samanimeline grupp, millega liitus esimesel päeval üle 50 000 inimese. "Vaadake, millega oleme hakkama saanud - me oleme ainus riik, mis kritiseerib maailma parimat ja nüüd ei ole tal enam motivatsiooni koondise särki kanda," seisis grupi kirjelduses. "Koguneme laupäeval Buenos Airese obeliski juures, näitame talle armastust ja tõestame soovi, et ta jätkaks Argentina esindamist. Messi, ära vea meid alt!" Tugev paduvihm tähendas, et tol laupäeval oli obeliski juures napilt tuhat inimest. Aga nad olid häälekad, lippude lehvides ja laulude kõlades. Ja Messi ei vedanud neid alt. Ta tuli tagasi.

See oli valikturniir, mis tõestas kõigile, kui hädavajalik Messi Argentinale on. Kaheksas valikmängus, milles ta vigastuse või mängukeelu tõttu ei osalenud, kogus Argentina seitse punkti. 21 punkti neis kümnes, milles Messi väljakul käis. Gonzalo Higuain, Sergio Agüero, Lucas Pratto, Mauro Icardi, Lucas Alario ja Dario Benedetto lõid valikturniiri jooksul kokku kolm väravat, Messi seitsmest tabamusest suutis Lõuna-Ameerikas enam vaid Edinson Cavani. Kolm peatreenerit, kes on üritanud kuubikuid sobitada ümmargustesse aukudesse, strukturaalne ebakindlus ja kehvalt mänginud pallurid. Ainult üks Messi. Paar aastat tagasi lausus Maradona Pariisis Pelele: "Messil puudub isiksus, et olla tõeliseks liidriks", aga kui Argentina vajas viimases voorus Ecuadori vastu võitu, haaras Messi ta enda õlule ja vedas omal jõul finaalturniirile. Mäng, mis muudaks uskujaks ka kõige kalgima südamega inimese. Hommikune Ole teatas esikaanel: "Messi on argentiinlane."

Kahe jumaluse harmoonia Buenos Airese Sportivo Pereyra jalgpallihallis. Autor: Reuters/Scanpix

Riigi suurim ajaleht Clarin leidis märtsis korraldatud küsitlusega, et 75 protsendi argentiinlaste jaoks on Messi kuvand positiivne, 58 protsenti inimestest tunnistasid, et nende arvates on võimalik, et Messi naaseb Venemaalt MM-karikaga. "Messi, see sõnum on sulle, kuigi sa tead seda juba: sa pead minema sügavale enda sisse, leidma sisemise jõu ja olema sõdalane," pakkus talle hiljuti nõu Oprah Winfrey. Ta ei ole ainus. "Ma olen näinud, kui paljud inimesed tahavad, et see oleks minu jaoks hea MM - kui paljud tahavad näha mind võitmas," rääkis Messi märtsis Argentina telesaates La Conrisa. "See on mind rabanud. Ma elan päev korraga ja ei mõtle juunist, aga on uskumatu, kuidas inimesed üle kogu maailma tahavad, et Argentina tuleks maailmameistriks." Aga millal on Argentinas midagi lihtsalt käinud?

Koondise peatreener Jorge Sampaoli kirjutas oma äsja ilmunud elulooraamatus, et "MM on Messi otsmikule toetatud revolveriks ja kui ta ei võida, vajutatakse päästikule". Lionel Messi pole oma profikarjääri jooksul mänginud ühegi Argentina klubi eest, suurema osa oma elust on ta veetnud Atlandi ookeani taga ja tema auhinnakappi kuuluvad karikad on võidetud, kandes tundmatut sinipunast särki. Ta on poeg, kes põgenes noorena kodust ning naasis aastaid hiljem barriosse, tasku diplomeid täis. Ühe korra on Messi Argentina koondise võimete piire ületanud. Selleks, et täita ettekuulutus, et kõigi argentiinlaste silmis lõplikult Maradona varjust välja pääseda, on vaja astuda veel üks samm kaugemale. Rohkem kui kunagi varem saab ta seekord loota kaasmaalaste toetusele.

Buenos Aires, metro, carteles de la calle, autopistas #NoTeVayasLio pic.twitter.com/3ZCRXM98go

— Veronika Brunati (@verobrunati) June 28, 2016

"La inocencia de un niño vale más que la idiotez de muchos adultos"#NoTeVayasLio pic.twitter.com/7rM2cVNCGE

— Nahuel King (@NahuelKing_) June 28, 2016