Pohlak: loodud kultuurikiht katab tühjaks jäänud augu
Eesti jalgpallimaastikul on toimumas suured muutused, kui mullune meisterklubi FCI Tallinn teatas ühinemisest Tallinna Levadiaga ning majanduslikesse raskustesse sattunud Sillamäe Kalev kaotas Premium liiga litsentsi. ERR-ile käis olukorda analüüsimas jalgpalliliidu president Aivar Pohlak.
Kuidas mõjub meie liiga tasemele ja mainele see, et sellised asjad juhtuvad Eestis suurte, ka eurosarjas mängivate klubidega?
Igasugune ebastabiilsus on halb, nii sportlikus kui maine tähenduses. Kogu liiga loogika on alles välja kujunemas ja ma arvan, et kui võrrelda Läti ja Leeduga, oleme olnud siiamaani väga-väga stabiilsed. Ütleme nii, et see tase kosub samas päris kiiresti. Õnneks ei jää tühja kohta ja uued klubid tulevad loomulikul moel peale. Olukord ei ole tore, aga ma arvan, et kultuurikiht, mille oleme loonud, suudab augu ära katta.
Samas on vastuvaidlematu fakt, et meeskonnatäis jalgpallureid jääb paratamatult tööta. Mis neist saab, kas neile jätkub Eesti liigas tööd?
Ma arvan, et nende kahe meeskonna peale tekib üks korralikum meeskond ja ka mängijatel, keda see meeskond ei vaja, aga kes soovivad jalgpalluriteed jätkata, on koht olemas. Liiga professionaliseerub, mis tähendab, et kogenumaid profimängijaid on vaja ka teistel klubidel.
On mõneti paratamatu, et üle jääb ka treenereid, tehnilist personali, muid klubitöötajaid. Mis neist saab, kas me oleme olukorras, kus Eesti jalgpallis on äkitselt suur hulk inimesi tööta?
Ma arvan, et see tööta jäävate inimeste hulk ei ole väga suur. Kui liidetakse noortetööd, on treenereid vaja peaaegu sama palju. Teisest küljest, kui küsida, kas turul on töö- või tööjõupuudus, väidaksin, et pigem on tööjõupuudus. Jalgpall kasvab sedavõrd kiiresti, et kogenud treeneritest on puudus.
Kas need kaks selgelt majandusliku taustaga otsust on märgiks sellest, et ühel Eesti ärimehel ei tasu Eesti jalgpalli investeerida, sest see pole tasuv?
See ei ole tulus ja see ei ole tasuv. See loogika, kuhu klubide ja liiga arenguga liigume, on pigem see, et klubidel peavad tekkima loomulikud majanduslikud eeldused toimimiseks. Ida tüüpi majandamise mudel, kus ongi ärimees, kes lihtsalt tambib raha sisse, ei ole nii või teisiti jätkusuutlik. Seetõttu pean seda, mis juhtus, mõnevõrra loomulikuks. Jalgpalliliit loob solidaarsusmehhanisme, et klubidel tekiksid toimimiseks majanduslikud eeldused.
Toimetaja: Anders Nõmm