Senine Eesti tipptulemus oli 55 ringi ehk 368,830 kilomeetrit ja selle püstitas Hannes Veide 2021. aastal Keilas toimunud Heavy Metal Ultral.

Eelmisel sügisel toimunud võistkondlikel maailmameistrivõistlustel oli Karl Kevin Ruul Eesti edukaim 36 ringiga ehk 241,416 kilomeetriga, mis oli ka siiani võistleja isiklik rekord. Võit andis talle esimese eestlasena pääsme USAs toimuvatele individuaalsetele maailmameistrivõistlustele.

Kokku läks maailmameistrivõistlustel laupäeval kohaliku aja järgi kell 7 hommikul (Eestis oli siis kell 15) starti 72 jooksjat. Oma kaheksandat backyard ultral osalenud 24 aastane tartlane oli võistluse noorim osavõtja. Alla 30-aastaseid jooksjaid oli stardis vaid neli ehk võistlusformaat ühendab jooksjatarkust ja vastupidavust.

Vähemalt 56 ringi sai kirja 45 jooksjat, neist kolm naist. Eestlane otsustas jalavigastuse tõttu võistluse rekordi püstitamise järel katkestada. Ülejäänud 44 jooksja jaoks võistlus jätkus.

Rekordiomanik: "Kõik on olnud suurepärane!"

"Mu parem pahkluu on kaks korda suurem vasakust ja ma suutsin nii joosta umbes viimased kümme tundi. Aga nüüd lihtsalt saabus kõik väsimus korraga ja minus pole nüüd enam üldse energiat alles. Vähemalt suutsin Eesti rekordi teha," sõnas vastne rekordiomanik Karl Kevin Ruul vahetult pärast lõpetamist võistluste otseülekandes.

"Minu viimane aasta on põhimõtteliselt sõna osteses mõttes olnud planeeritud selle sündmuse ümber. Olen õnnelik, et mul on olemas siin toetustiim ning kõik teised jooksjad on suurepärased ja väga sõbralikud inimesed. Olen viimastel päevadel palju uusi sõpru saanud," lisas Ruul.

Samuti mainis tartlane, et eestlase võistlust kajastanud Facebooki üritus oli algul mõeldud peamiselt pere ja sõprade jaoks, et seal jagada teateid. "Sealne tagasiside oli suurepärane ning lõpuks oli seal väga palju inimesi kommenteerimas ja videoid saatmas. See toetus oli ilmselt 50 protsenti sellest, mis andis mulle jaksu edasi minna. Kõik on olnud suurepärane, nüüd ootan väga, et saaks minna sooja vanni ja magama," ütles Karl Kevin Ruul lõpuintervjuu lõpetuseks.

Võistlus toimus keerulistes oludes

Pärast 50. ringi ehk 355,300 kilomeetri läbimist kirjutati mainitud sotsiaalmeedia kanalis: "Karli achilleus annab tunda. Peamine on praegu seda soojana hoida, selles mõttes on aeglasem päevarada hea, sest siis ei jõua see maha jahtuda. Nüüd oli olukord ka pisut parem kui kaks ringi tagasi. Eelmine ring jäi Karl mingi aeglasema grupi taha kinni, sellest ka aeglasem ringiaeg. Sportlaste liikumisviisist on näha, et natukene on juba nagu joostud kah. Inimesed on aeglasemad ja taaruvad teel."

Võistlus on toimunud keerulistes oludes, sest esimesel võistlusööl pidid osalejad mitu tundi jooksma tuules ja vihmas. Võistlusel on kaks erinevat rada: öine, pealambi valgel joostav kergem ring ja päevavalguses joostav raskem ring.

Backyard ultral stardivad jooksjad igal täistunnil 6,706 kilomeetri pikkusele ringile. Vastavalt jooksukiirusele saavad nad enne järgmist stardikorda puhata. Näiteks Karl Kevin Ruuli ringiajad käimasoleval võistlusel on jäänud 43 ja 56 minuti vahele ehk ta on puhketelgis saanud enne järgmist ringi starti süüa, juua, riideid vahetada, keha eest hoolt kanda, magada, toetajate postitatud videoklippe vaadata 4 kuni 17 minutit.

Võistlus kestab seni kuni rajale on jäänud viimane võistleja. See saab võistluse võidu juhul kui suudab pärast eelviimast lõpetajat võistluse viimase ringi määrustepäraselt ehk tunni jooksul läbida. Seega peab võitja hea tulemuse saamiseks lootma, et teda kannustab vähemalt üks temaga võrdsel tasemel jooksja. Võistlusel on vaid võitja, kõik ülejäänud võistlejad loetakse katkestajaks, kuid nad saavad edetabelisse oma ringid kirja.

Võistlusformaadi maailmarekordi püstitas sel suvel austraallane Philip Gore, kes oma kodumaal peetud võistlusel oli rajal 119 tundi ehk ligemale viis ööpäeva, mille jooksul läbis ta 798,014 kilomeetrit. Naiste maailmarekord on 87 jooksutunniga ehk 583,422 kilomeetriga ameeriklanna Megan Eckerti käes. Mõlemad maailmarekordi omanikud on stardis ka käimasoleval MM-il.