Kogenud poni Teele seljas õpib koolitunnis ratsutamist selle hooaja Ruila Põhikooli TV 10 võistkonna säravaim talent, 12-aastane Ange Beni Kouadio. Üksikalade etappidel auhindu noppinud ja mitmevõistluse finaalis teise koha saanud spordipoiss harjutab Ruila talli juures Teelega sammu.

Viienda klassi õpilase sõnul ei ole Teelega raske hakkama saada, kuid tunnis tuleb olla tähelepanelik. "Ponid on päris kuulekad ja muidu on nendega nagu suurema loomaga ikka: huvitav. Hobusega jalutada, ratsutada, harjata ja muid tegevusi teha on huvitav. Kõige raskem oli hakata ise hobust juhtima ja nüüd ma juba oskan ka ise hobust juhtida. Täna saime esimest korda ka vankri peal olla," sõnas Kouadio.

Koolimaja kõrval asuvas Ruila mõisa tallis sai poni Teele hea töö eest krõpsutada heina ja kaera. Ratsutamist õpetab koolilastele Ülle Palumets, kes annab ka matemaatikat, kunsti ja käsitööd. Ruila Põhikool võttis esimese koolina Eestis õppekavasse ratsutamise. Kui TV 10 kaameraga tunnis käis, jagati viiendikele õppeaasta finišiks teadmisi vankrisõidust ning õpilased said pärast teadmiste kontrolli vankri ette rakendatud Teelega ümber koolimaja tiire teha.

"Õpilased õpivad hobusega ümber käimist. Nad saavad teada, mis loom on hobune, kuidas teda peetakse. millised on elementaarsed ratsutamise algtõed," selgitas Palumets. "Sõidavad sammu ja traavi ning oskavad puhastada, valjastada ja sadulda hobust. See on neile eluks hea baasteadmine, et meil on Eestis olemas hobused ning mida me nendega teeme."

154-aastase ajalooga Ruila Põhikoolis, kus direktoriks Tiia Rosenberg, igav juba ei hakka ja liikuda saavad noored siin kõvasti. Vahetunnikella kõlades tormatakse põnevale õuealale, kus saab mõnuga ronida, rippuda, turnida, liuelda, seigelda, kiikuda, tasakaalu treenida, kuhjaga jõuharjutusi teha, mängida võrkpalli, korvpalli, jalgpalli, tennist, aga ka kabet ja malet.

Välihooajal teevad Ruila TV 10 tiimi noored kergejõustikutrenni mõisakooli uuel staadionil, mis valmis kolme aasta eest ning neid juhendab üheksakordne võrkpalli Eesti meister Kristjan Õuekallas. Koondise eest pidas ta nurgaründajana 124 mängu ja kuulus 2009. aastal esmakordselt EM-finaalturniiril mänginud Eesti meeskonda. "EM-finaalturniiril käimine ei ole minu jaoks tipp. Pigem see progress ja see kokkukuuluvus teiste mängijatega oli äge. See oli väga-väga äge aeg," meenutas ta.

2016. aastal pani Õuekallas karjäärile punkti ja proovis siis esmalt kätt võrkpallitreenerina, seejärel kutsuti aga Ruilasse kehalise kasvatuse õpetajaks, kus tuli nobedalt asuda tööle ka kergejõustikutreenerina.

"Proovisin treeneriametit, mis mulle endiselt väga meeldib, aga täiesti juhuste kokku langemisega sattusin siia. Ma tean, et Ants Kiisa pidi tulema siia õpetajaks, aga ta oli viimasel või eelviimasel päeval ära öelnud. Küsis minu käest, et kas sa ei taha minna? Ma mõtlesin, mõtlesin ning kuna elan siin lähedal Jõgisool, siis asjad läksid niimoodi, et pidin siia tulema. Ja nüüd siis viies aasta läheb," sõnas Õuekallas.

250-meetrise ringiga staadionil, mille jooksuradadel tartaankate, õpitakse Õuekallase juhendamisel kergejõustikualasid TV 10 sarja võistluskalendrist lähtudes. Õpitakse alasid, mis lähimal etapil kavas.

"Ma arvan, et mulle sobib see amet ja ma saan lastega hästi läbi, olen alati saanud. Lapsed on toredad ja siin Ruilas on siiamaani kõik sobinud. Kõik on ideaalne. Kool toetab väga. Esimesed neli aastat, kui kooli tulin, siis me ei käinud sarjas. Ei olnud väga lapsi, kellega minna ja ise olin ka veel toores, aga siis tulid andemad poisid. Nägin, et on mõttekas minna sarja ning siis läksime, õppisin ise ka natukene juurde ja siiamaani loomulikult õpin juurde," tõdes endine koondislane.

Kergejõustiku õpetamine on läinud endisel tippvõrkpalluril edukalt, sest oma esimesel TV 10 hooajal saavutas ta Ruila Põhikooli võistkonnaga väikeste koolide konkurentsis kolmanda koha. Punkte tõid Ruila tiimile mitmekülgsed noored. 11-aastase Sebastian Glubakovi kõrval panustasid võistkonna edusse nii tema vanem õde Melanii kui vend Aleksander, kelle eeskujul hakkas temagi kergejõustikuga tegelema.

"Läksin venna järgi trenni. Nägin, et tal oli seal lõbus ja mõtlesin, et äkki hakkab mulle ka meeldima. Kergejõustikus meeldivad mulle pikamaajooksud ja kaugushüpe. Koolis on lahe see, et siin on nii palju aktiivseid õpilasi, kes millegagi tegelevad," rääkis Sebastian Glubakov.

Sebastian käib veel ka jalgpallitrennis nagu 12-aastane Chris-Marius Kukk, kes püüab isa innustusel tulemusi ka kergejõustikus. Tema selle hooaja parim tulemus sündis palliviskes. "Sain kätte 49 meetrit. Rekord oli 45 meetrit ja siis ühe viskega sain 49 meetrit. Harjutuskatsetel sain ka 50 meetrit kätte, aga seda ei mõõdetud. Sporti on lõbus teha, et terve ja tugev olla. Jalgpallis olen ääreründaja ja olen juba seitse aastat jalgpalliga tegelenud, kuid isa utsitab mind ka kergejõustikuga tegelema," ütles Kukk.

11-aastane Oliver Albin-Byrd tegeleb lisaks kergejõustikule veel motokrossiga. Kaheksa esimest eluaastat Inglismaal elanud noormees pidi enda sõnul Eestisse kolides kasutama palju telefoni, et eesti keelt tõlkida.

11-aastane Simona-Sandra Vaiknurme arendab ennast aga džässlauljana. "Ma arvan, et olen kergejõustikuga tegelenud umbes kolm või kaks aastat. Siin saab joosta ja see tuleb tervisele kasuks. Aladest on teivashüpet kõige raskem õppida ja kõige kergemini tulevad välja 60 meetri jooks ja pallivise. Ma tegelen ka laulmisega ja ma sooviksin rohkem areneda nii palliviskes kui laulmises," sõnas neiu.

Koolis ka võrkpallitunde andev Kristjan Õuekallas soovib, et noored tunneks treeningutest ja võistlustest eelkõige rõõmu. "Isegi õpin veel tehnikat, kõiki nüansse ei tea. Peamine, et nad rõõmu tunneksid ja kui tulevad võistlustel ka head kohad, siis see on boonus," kinnitas treener.