Fred Randver: Eesti kurlingunaiskond liigub tõusvas joones

Eesti naiskond eesotsas kapten Marie Turmanniga teenis kurlingu Euroopa meistrivõistlustel Rootsis kaheksanda koha. Saavutusest ja edasisest käis ETV spordisaates rääkimas Eesti Curlingu Liidu juhatuse liige Fred Randver.

Käisid ka ise Rootsis turniiri vaatamas. Me teame, et saavutuste poolest on Rootsi Euroopas kurlinguriik number üks, aga kui populaarne kurling seal tegelikult on ja millised muljed koju kaasa võtsid?

Rootsi on medalite poolest tippriik. See aasta tulid mõlemad kullad Rootsi ja naiste seas on nad ka olümpiavõitjad. Neil on umbes 4000-5000 litsentseeritud mängijat, aga kvaliteet, millega maailma- ja Euroopa meistrivõistlustelt ning olümpiamängudelt medaleid võetakse, on muljetavaldav. Siin on kõigil riikidel neilt õppida.

Kas turniir oli seal kuidagi ka võimsam kui Tallinnas?

Rootsis on erinevad piirkonnad, kus kurling on populaarsem või vähempopulaarsem. Seekord oli viidud ta Lõuna-Rootsi ja seal ta nii populaarne ei ole. See oli ka üks eesmärk - seda seal populariseerida. Aga kui toome võrdluse eelmisel aastal Tallinnas toimunud Euroopa meistrivõistlustega, siis meie Tondiraba areen ületab seda areeni, kus see EM toimus.

Eesti naiskond sai eelmisel aastal B-divisjonis teise koha, nüüd A-divisjonis kaheksanda koha. Suurem osa kaotustest tuli väga tasavägistes mängudes. Milliseid järeldusi saame sellest teha, kui me räägime meie naiskonna mängutasemest võrreldes Euroopa tippudega?

Marie on mänginud oma võistkonnaga kolmel EM-il. Kohad on olnud 13., 12. ja kaheksas. See näitab väga selgelt, et võistkond mängib tõusvas joones. A-divisjonis on vastasteks valitsevad olümpiavõitjad või maailmameistrid. Neid mänge selliste võistkondade vastu - neid võimalusi palju ei ole! Need ongi A-divisjonis Euroopas, maailmameistrivõistlustel või olümpiamängudel. See oli väga hea kogemus selle võistkonna jaoks - panna ennast proovile absoluutse maailma tipuga. Šotimaa tuli hõbedale - nendele kaotati ka ühe punktiga. Rohkem oleks võinud olla sportlikku õnne, siis võib-olla oleks jõudnud ka otse maailmameistrivõistlustele.

Just õnnest tahtsingi rääkida, sest ülivähe jäi puudu, et naiskond pääsenuks seitsme parema hulka ehk otse maailmameistrivõistlustele. Võrdselt kaks võitu kogunud naiskondadest oli Taani seitsmes ja Eesti kaheksas. Otsustavaks sai täpsusvisete tulemus. Taanil oli see 46,98 ja Eestil 53,17. Kui kurlingut mitte väga hästi tundva inimese jaoks need numbrid arusaadavaks teha, siis kui vähe meil seitsmendast kohast puudu jäi?

Kurlingu väljaku pikkus on 45 meetrit ja enne iga mängu tehakse kaks täpsusviset kahe mängija poolt, et selgitada, kes saab asutada hammer'iga ehk viimase kivi eelise. Kokkuvõttes jäi Eestit ja MM-kohta lahutama 6,2 sentimeetrit ühe viske kohta. Kui oleksime teinud 18 viset täpsemini 6,2 sentimeetrit, siis oleksime jõudnud MM-ile. Täpsusvisked selgitasid selle, kes pääses MM-ile, kes jäi A-divisjoni püsima ja kes kukkus B-divisjoni - Norra.

Kaheksas koht tagas pääsu maailmameistrivõistluste valikturniirile, mis toimub jaanuari keskel Soomes. Lisaks Eestile ja Soomele mängivad seal Norra, Itaalia, Türgi, Lõuna-Korea, Hong Kong ja kaheksandana kas USA või Brasiilia. Kui heaks hindad meie naiskonna võimalusi pääseda MM-ile?

Eelmisel aastal nad Uus-Meremaal esimest korda osalised. Tore, et see toimub siinsamas üle lahe - lihtsam minna. Iga turniir on erinev ja midagi ette ei saa öelda. Aga see EM näitas, et nad võivad mängida ka väga heade võistkondadega kui võrdne võrdsega. Ma arvan, et siit saadi palju enesekindlust. Neid riike, kes on kohapeal, on ka enne võidetud. Šansid on olemas. Eesti pole kunagi MM-il osalenud. Loodan väga, et Eesti üks päev jõuab ka sinna.

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: