Port olümpiast: suurriigid kasutavad meie saadetud materjali, et ise särada
Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor Kristjan Port käis ETV spordisaates rääkimas olümpiamängude rollist tänapäeva ühiskonnas. Tema sõnul on olümpia võimeline ühiskonda emotsionaalselt ühendama, kuid Eesti on paraku tarbija, mitte sportlaste eksportija rollis.
"Me peame arvestama, et olümpiat ei saa käsitleda ajas samasugusena," alustas Port tänapäevastest mängudest rääkimist. "Me elame ajas, kus kolm-neli põlvkonda käsitlevad samu olümpiamänge täiesti erinevalt. Ühtede jaoks ei ole see mitte midagi, ühtede jaoks on see põhisündmus, vahepealsed kaks põlvkonda on sellised, kes nagu tahaks, aga see pole enam see."
Nüüdisaegsete olümpiamängude algataja Pierre de Coubertin formuleeris üle-eelmisel sajandil olümpiaprintsiibiks fraasi "tähtis pole võit, vaid osavõtt". Kehtib see ka aastal 2026? "Täna on oluline silmade olemasolu," tõdes Port. "Meile on olnud tähtsad medalid, just seepärast, et nende medalite kohal on olnud meie lipp. Tänasel päeval on lipp selleks, et inimesed tuleks vaatama."
"Vaadatakse teatud mõttes lubatud territooriumil, mida dikteerib suur meediakorporatsioon nagu Rahvusvaheline olümpiakomitee, mille kaks kolmandikku sissetulekust on meedia sissetulek ja üks kolmandik põhisponsoritelt. Seal seda rahvuslikku identiteeti on väga vähe. Ukraina juhtum on kasvõi üks näide, kus rahvas on väga suures valus; võiks arvata, et see on nagu rahvaste kokkutulek, kus toetatakse teineteist, aga seda käsitletakse hoopis meediasündmusena: ärme sega sponsorite rahulikku meelt," arutles ta.
Port usub, et olümpiamängud on võimelised ühiskonnas ühendama teatud rahvagruppe. "Võib-olla Eestis isegi vähem, kui mõnes teises riigis. Hollandlased, kes said äsja kiiruisutamises riigi 50. OM-i kuldmedali, tulevad kindlasti kokku," arvas Port. "Maailmas on suhteliselt väike hulk riike, kelle jaoks on sport ekspordiartikkel. Meie oleme tarbijad, meie saadame ka oma sportlased sinna ja nemad kasutavad meie materjali selleks, et ise särada. Osadele riikidest on see suurepärane liitja, aga eestlastele läheb korda ka must huumor - eks me oleme enesekriitilised ka."
Mida inimene sporti vaadates üldse otsib? "Osa otsivad seda, mis oli vanasti. Otsivad seda tükk aega, aga siis meie sportlane ütleb, et "polnud tuju" või "mulle see lumi ei meeldinud" ja nii edasi. Nemad kindlasti natukene solvuvad. Osad vaatavad intriigi, küüniline küll, aga üks osa sellest meelelahutusest. Üks osa vaatab kindlasti selle tõttu, et teised vaatavad, et oleks ühine teema. Keegi on vast aateline ka, aga nemad on vähemuses - aga me ei tohi nende pärast seda kõike ära mürgitada," muigas Port.
Toimetaja: Anders Nõmm









