Tarmak võitis 1972. aasta olümpial 2.23-ga kuldmedali, tema rekord on samal aastal hüpatud  2.25, mis oli tol aastal maailma parim tulemus.

Miks pole Eestis viimastel aastatel enam nii kõrgele hüpatud? "Küsimus on ikkagi armastuses. Inimene, kes tahab kuskile välja jõuda, peab elama selle asja sees, mida ta teeb. Talle peab meeldima pingutus, peavad meeldima võistlused," rääkis Tarmak. "Mina oma olümpiaeelsel aastal võistlesin 53 (!) võistlusel. Tahaks küsida, kas keegi kergejõustiklastest praegu osaleb sellisel hulgal võistlustel aasta jooksul. Teine asi on trenn – mul on olnud treeningupäev, kus kokku hüppasin üle lati 200 (!) hüpet, hommikul 120 ja õhtul 80."

"Olümpiamängudel kolm-neli päeva enne kvalifikatsiooni tegime viimase trenni, et panna paika tehnika ja ei tulnud kuidagi välja. Leppisime kokku, et teeme 15 hüpet, võistlus ligidal. Aga siis hakkas venima, hüppasin veel ja õige tehnika hakkas minema 75. hüppel," jätkas Tarmak. "Peab olema väga palju tahtmist, sulle peab meeldima treening ja peab seda nautima, mõnikord peab tegema selliseid asju, mida normaalne inimene ei tee – 200 hüpet päevas."

Ka 1980. aastal Moskva olümpial kolmikhüppes triumfeerinud Uudmäe nentis, et tasemel kolmikhüppajaid praegu Eestis napib, kuna ei taheta enam pingutada. "Kolmikhüpe on võrreldes kõrgushüppega meeletult raskem ala, nõuab tohutut füüsilist ettevalmistust. Praegu ongi selline seis ka üldiselt Eestis, et keegi ei taha enam rasket tööd teha, tahetakse kergemalt läbi ajada ja sellepärast ei ole ka kolmikhüppajaid," tõdes Uudmäe. "Minu rekord (17.35, püsinud Eesti rekordina 37 aastat – toim) jääb maailmarekordile meetri jagu alla. Kui tuleb mingi mees, kes hüppab ilma trennita 14 meetrit nagu mina tegin, siis nelja-viie aastaga on võimalik hüpata 18 meetrit."

Eelmisel nädalal avalikustati, et haridusministeerium loodab juba järgmisest õppeaastast rakendada koolides kehalise kasvatuse uue õppekava, mis võtab fookusesse erinevate tehnikate omandamise ning lastes liikumishuvi kasvatamise, hindama peaks aga õpilase individuaalset arengut, mitte enam normitäitmist. Mida arvab sellest Uudmäe? "Minu staaž õpetajana on suhteliselt väike, töötasin ainult 13 aastat kehalise kasvatuse õpetajana, aga nii palju kui minu tutvusringkonnas neid õpetajaid on, ega nad neid norme ju taga ei aja," arvas Uudmäe. "Võib-olla üksikud hullud on jäänud nõukogude ajast, kes põhiliselt normi järgi hinde panid, aga see peaks siiski mingi segu olema. Paljas selline tilu-lilu... elu ei ole ju tilu-lilu, elus on vaja mõnikord pingutada jõukohaselt. Kehalise kasvatuse tund on üks selline koht, kus õpid jõukohaselt pingutama. Keegi ei nõua ju midagi üleloomulikku."

TV 10 Olümpiastarti 47. hooaja avaetapp peetakse 9. detsembril Võru spordikeskuses, kokkuvõttev saade on ETV2 eetris 10. detsembril kell 19.30.