Spordimuuseumi kogud. Eesti debüteeris taliolümpial 1928. aastal
Milano ja Cortina d' Ampezzo taliolümpiamängude puhul vaatas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum oma kappides ja riiulites ringi. Muuseumi peavarahoidja Kaarel Antons valis välja kümme eset, mis annavad edasi Eesti talispordi olümpialugu 20. sajandil. Igal argipäeva hommikul 9. kuni 20. veebruarini tutvustab spordimuuseum mitmekesist valikut ka Vikerraadio olümpiaminutites.
Kõige varasemad taliolümpiamängudega seotud esemed Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis pärinevad 1928. aasta Sankt Moritzi mängudelt Šveitsis.
Esimestele taliolümpiamängudele 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix's jõudis saatuse tahtel kohale vaid avatseremooniaks mõeldud Eesti lipp, sportlastel jäi startimata. Järgmistel mängudel Sankt Moritzis olid eestlased kohal juba kahe atleediga.
Siinjuures tuleb meelde tuletada, et võistlusspordina ei ole talialadest Eestis vanimad tegevused mitte suusaalad, vaid hoopistükkis jää peal toimuv. Nii olid ka esimesed eestlased, kes taliolümpiamängudel osalesid, meeskiiruisutajad Aleksander Mitt ja Christfried Burmeister.
Spordimuuseumi kogus on Burmeistri neli olümpiadiplomit: 500 kuni 10 000 meetri distantside eest. Seda siis 1928. aastast. Parimaks tulemuseks jäi Burmeistrile seejuures 15. koht 1500 meetri distantsil. Eriline on samas ka 10 000 meetri diplom – seda võistlust 1928. aasta olümpial lõpuni ei peetudki, kuna ilma kiire soojenemise ja jääolude muutumise tõttu võistlus katkestati ja medaleid välja ei jagatud.
Toimetaja: ERR Sport
