Eelmisel aastal samas kohas isiklikuks rekordiks joostud 430,789 kilomeetrist oli Kiisla sel korral parem juba viie päevaga. Viimase ööpäevaga läbis ta väsimuse ja valudega võideldes veel üle 80 kilomeetri ja sai lõpptulemuseks 514,695 kilomeetrit. See tähendab, et ta läbis kuue päevaga tosin maratoni.

Eesti jooksja lõpuponnistus on seda vägevam, et viimasel ööl ehk ööl vastu kolmapäeva tõusis ta oma vanuseklassis N45 kolmandaks. Üldpingereas sai ta 19 riigi 66 jooksja konkurentsis 28. (naistest 6.), kusjuures avapäeva järel oli ta alles 55. kohal.

Kokku läbis ta 144 tunni jooksul 898,88 m pika ringi 572 korda. Oma kiiremad ringid tegi igapäevast leiba Narva kolledžis lektorina teeniv Kiisla lõpuponnistust tehes, parimaks jäigi tal 572. ringi aeg 5.22. Näiteks avaringi läbimiseks kulus tal aega 6.22.

Kadri Pooritsa 2000. aastal USAs püstitatud Eesti rekord on 537,520 km ehk sellest tulemusest lahutas Kiislat 22 kilomeetrit.

Kuue päeva jooks on üks rahvusvahelise ultrajooksjate liidu (IUA) ametlikest võistlusaladest, kus fikseeritakse ka maailma tipptulemusi. Naiste maailmarekord 883,631 km on sel alal 1990. aastast uusmeremaalase Sandra Barwicki nimel. Meestest läbis austraallane Yannis Kouros 2005. aastal 144 tunniga 1036,8 km. Ungari võistlusel läbis meeste võitja üle 844 ja naiste võitja üle 760 kilomeetri.