Soome teenis Milano Cortina olümpialt kuus medalit: ühe hõbeda ja viis pronksi. Konteksti pannes on põhjanaabritel vaid korra taliolümpiamängude ajaloos kehvemini läinud - 2010. aastal Vancouveris saadi üks pronks vähem.

Milanos tõid mitmed kastanid tulest kahevõistlejad: Eero Hirvonen ja Ilkka Herola said individuaaldistantsidel pronksid ning tulid koos võistkonnavõistluses hõbedale. Lisaks said pronksi meeste jäähokikoondis, murdmaasuusatamise teatenaiskond ja Suvi Minkkinen laskesuusatamise jälitussõidus.

Võrreldes neli aastat varem toimunud Pekingi olümpiaga astuti selge samm tagasi: siis saadi kaks kulda, kaks hõbedat ja neli pronksi. Hänninen seadis enne olümpiat sooviks aga kuus medalit ja täpselt selline saak ka koguti.

"Meie praegust taset arvestades läks meil päris hästi," sõnas ta intervjuus väljaandele Helsingit Sanomat. "Samal ajal peame tunnistama, et sellest ei piisa. Peame saama rohkem potentsiaalseid medalivõitjaid."

Spordidirektori arvates liiguvad asjad riigi spordielus üldiselt õigel teel, lihtsalt tulemused pole veel järele tulnud. "Oleme hakanud raha kaudu vähehaaval muutusi tegema. See on juba nähtav suvespordialadel ja nüüd jätkub see ka talispordis."

"Muudatusi rutiinis pole veel toimunud. Peame jõudma punkti, kus kõik, mida teeme keskendub tippspordi tuumale: kuidas saaksime sportlasi füüsiliselt, tehniliselt ja taktikaliselt paremaks aidata."

Teised Põhjamaad olid tunduvalt paremad: Norra domineeris taas medalitabelis ja ka Rootsi sai seitsmenda koha. Soome lõppkoht oli alles 23. "Ma ei saa seda kommenteerida, miks nad on ees. Aga me teeme sel kevadel päris mitu suurt muudatust, et jõuda Rootsile ja Norrale järele," lubas endine kiiruisutaja.

"Minu silmis on tippspordis kõige olulisem keskenduda tulemuste saavutamisele. Täielikult. Mitte sellega kaasnevatele kõrvalmõjudele. Me peame selle suure muutuse läbi tegema. Me tahame suunata toetuse neile sportlastele ja spordialadele, mis on võimelised medaleid tooma."

"On hinnatud, et kaheksa parema hulka kuuluja on see, kes on medalile lähedal," jätkas Hänninen. "Nüüd on meil tõepoolest selged kriteeriumid, miks ja kui palju raha jagatakse."