USA-s, Kanadas ja Mehhikos toimuv MM on esimene, kuhu pääses peale 48 meeskonda. Postimehe sporditoimetuse juht Ott Järvela ütles ETV spordisaate stuudios, et see formaat on tulnud, et jääda. "See on ennast tegelikult sportlikult õigustanud. Kogu maailma jalgpallis valitseb tellimus selle järele. Euroopa võib natuke tõrges olla, aga kogu muu maailm tahab, et MM oleks nii suur kui ta praegu on," rääkis ta.

Järvela sõnul võidakse MM-ile juba varsti 64 meeskonda mängima lubada. "Ilmselt on nii, et maailma jalgpalliliidus FIFA-s ja liikmete seas on huvi. Natuke aega tehakse 48, aga välistada ei saa, et äkki 2034 või 2038 on juba 64 [meeskonda]. Võib ju öelda, et mõistuse piir tuleb ette, aga jalgpalli järele on globaalne isu niivõrd tohutu," rääkis ta. "Kui Roheneemesaared lähevad kaubaks, Norra on selle MM-i täielik hitt – mitte ainult maailmas, ma vaatan, mis meil lugejanumbrid teevad."

Euroopa ringhäälingute liidus (EBU) töötav Alvar Tiisler lisas, et selliseid otsuseid juhib ka raha. "Seda ei otsusta see, et meil on tore MM ja et meil on palju tiime. Keegi tahab selle pealt teenida, see on see, mis prevaleerib," sõnas pikaajaline ERR-i reporter.

Tema sõnul on Euroopa riikides MM-i järgi tohutu huvi. "Meil on võrdluseks sel aastal tuua olümpiamängud ja jalgpalli MM on täiesti teises mõõtmes. Mis on Eestiga erinev, on see vaht. Ma elan kohas, mis mängib ise veel veerandfinaalis riigina ja teine riik, kes mängis [neljapäeva] õhtul, on minust kolme kilomeetri kaugusel," sõnas Tiisler. "See vaht, mis käib suure jalgpalli ja mängu ümber, on midagi, mis on Eesti inimesele täiesti hoomamatu."

MM-i üheks võõrustajaks on Ameerika Ühendriigid, kelle enda koondis näitas turniiri vältel head taset kuni kaheksandikfinaalis jäädi Belgiale alla tulemusega 1:4. Enne mängu tekitas palju kõneainet asjaolu, et USA esiründaja Folarin Baloguni punane kaart tühistati.

President Donald Trump tunnistas hiljem, et võttis ühendust FIFA presidendi Gianni Infantinoga. "Oli teada, et Ameerikas midagi juhtub. Olime kõik selleks valmis, et ühel hetkel Trump mingitpidi sellesse MM-i sekkub. Et see päris nii läks, nagu ikka Donald Trumpi puhul, ei osanud keegi oodata," ütles Tiisler.

Järvela lisas, et MM-finaalturniirid on ka varem poliitilisteks vahenditeks kujunenud. "Mis puudutab poliitilist sekkumist, siis see ongi tänapäevane maailm. Aga kas see on midagi enneolematut jalgpalli MM-ide ajaloos? Tegelikult ei ole," rääkis ta.

"Benito Mussolini kutsus iseennast finaalmängu õhtul pidulikule õhtusöögile, kus osales ka järgmise päeva finaalmängu kohtunik. See oli 30-ndatel normaalsus. Episoode, kus jalgpalli MM-finaalturniir on tehtud väga poliitiliseks sündmuseks, on veel," lisas Järvela.