"See on tõesti kõige rohkem vastuolusid tekitanud MM-turniir. Sellele on antud nii õiguslik kui ka moraalne hinnang. Seekaudu on juhtunud kaks asja.

Esiteks, need inimesed, kes otsustasid Katarile MM-i korraldusõiguse anda, on jalgpallist nüüdseks kõrvaldatud. Mitte ükski nendest FIFA täitevkomitee liikmetest pole täna enam jalgpalli juures ja valdav osa neist sai mingisuguse tegutsemiskeelu või lausa kriminaalkaristuse.

Teiseks, FIFA muutis MM-finaalturniiri korraldajate valimise süsteemi. Varem valis seda kitsas ringkond ehk täitevkomitee, nüüd valib seda FIFA kongress. Loodetavasti suudavad need kaks muudatust tulevikus selliseid olukordi vältida, mida praegu Kataris näeme. Need sammud muidugi ei mõjuta tänast päeva ega praegust diskussiooni, aga põhimõtteliselt löödi nendest tegelastest plats puhtaks, kes selle otsuse tegid. See oli nii-öelda moraalne ja õiguslik hinnang.

Olen viimastel kuudel lugenud kõiksuguseid inimõigusraporteid, näiteks ÜRO või FIFA raporteid, mis puudutavad olukorda Kataris. Olen olukorrast teadlik ja seal on kindlasti väga palju asju, mida meie siit Euroopast vaadates absoluutselt ei mõista. Meie sellist elu siin ei ela ega tahagi elada. Kui kuskil inimesed surevad või kannatavad, siis see tekitab väga palju empaatiat ja see on selle diskussiooni kese.

Nüüd on küsimus, kas jalgpall saab midagi paremaks muuta. See on vaidluskoht, kus mõned ütlevad, et jah muudab paremaks, aga teised ütlevad, et jalgpallil pole seda võimu. Probleemi püstitus on selge ja mul on hea meel, et see hinnang on antud. Ja ka need nii-öelda asjad, mis ei olnud seaduslikult ega moraalselt eetilised, et nendele on ka antud adekvaatne hinnang," rääkis Uiboleht.

Eesti jalgpallikoondise rekordinternatsionaal ja endine rahvuskoondise peatreener Martin Reim lisas, et sportlastel on raske boikotiga liituda. "Sportlasele on selline olukord väga keeruline, sest ühest küljest tahad teha moraalselt õiget asja, aga teisalt on sportlase karjäär suhteliselt lühike. Kui MM-i boikoteerimisega tuleb neli aastat kaotada, siis mõne jaoks võibki nelja aasta pärast olla sportlaskarjääriga kõik. See on hästi raske valik, aga mõnikord tuleb neid raskeid otsuseid teha."

Noortetreenerina tegutsev Marko Pärnpuu tõdes, et noored keskenduvad Katari MM-i puhul pigem jalgpallile kui vastuoludele. "Mul on kõigi eest raske rääkida, saan rääkida ainult seda, mida trennis kuulen. Minu noored on pigem need, kes keskenduvad mängule. Nad on teadlikud, et midagi kuskil on toimunud, on läbi käinud jutud boikoteerimisest ja inimõigustest. Nad teavad sellest midagi, aga peamiselt käib jutt ikkagi jalgpallist. Oluliselt vähem räägitakse sellest, kas see oli õige otsus või mitte."