Algav jalgpalli MM on järjekorras 22. Senise 21 finaalturniiri jooksul on vaid üks kord läinud nii, et korraldaja ei pääse avaringist edasi. See juhtus 2010. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigiga. Katar on näinud kõvasti vaeva, et sarnast saatust vältida. Kahtlemata loodetakse abi ka kodupublikust.

Katari esimene vastane Ecuador osaleb MM-il küll alles neljandat korda ja on finaalturniiridel pidanud kokku kõigest kümme kohtumist, aga kogemus võõrustaja ja nende kodupublikuga kohtumisest on Ecuadoril olemas. Pärineb see 2006. aastat, kui Berliini olümpiastaadionil mindi vastamisi Saksamaaga.

Pikka pidu Ecuadoril toona polnud. Bastian Schweinsteigeri söödust viis Miroslav Klose sakslased juba 4. minutil juhtima ja esimese poolaja lõpus tähendas sama mehe värav, et Ecuador oli juba 0:2 kaotusseisus.

Need olid Klose kaheksas ja üheksas värav MM-finaalturniiridel. Otsa oli ta lahti teinud 2002. aastal ja oma viimased väravad MM-il lõi ta 2014, kui tuli Saksamaaga maailmameistriks. 16 väravaga on Klose siiani MM-finaalturniiride ajaloo parim väravakütt. Tegevmängijatest on edukaimad Cristiano Ronaldo ja Luis Suarez, kes jäävad Klosest maha koguni üheksa väravaga ehk esikoht on vähemalt hetkel üpris kindel.

Ecuador ja Saksamaa kohtusid 2006. aastal alagrupiturniiri viimases voorus ja mõlemal oli kirjas kaks võitu ehk edasipääs tagatud. Parem väravate vahe tähendas, et viik andnuks esikoha Ecuadorile. Peatreener Luis Fernando Suarez jättis aga mitmed võtmemängijad eesootavaid sõelmänge silmas pidades pingile. Põhikoosseisu ei kuulunud Ivan Hurtado, Segundo Castillo ja Agustin Delgado.

Põhimeestele antud puhkus vähendas Ecuadori löögijõudu ja teise poolaja alguses viis Lukas Podolski värav sakslased juba 3:0 juhtima. See tagas sakslastele alagrupi esikoha ja 1/8-finaali Rootsiga, mis võideti. Ecuador läks vastamisi Inglismaaga, kaotas ja sõitis koju. 1/8-finaal tähistas küll väikese riigi edukaimat MM-i, aga kindlasti jäi hinge kripeldus, mis juhtunuks siis, kui Saksamaa vastu oleks mindud täisjõududega.