Oma kõrvalalal, 500 meetris tegi Karlson samuti soliidse soorituse ja oli 15. Olümpiale saavad ühekanuu aerutajad siiski vaid 1000 meetri distantsil. See ala kujuneski maailmameistrivõistlustel väga kõrgetasemeliseks ja Karlsonil tuli leppida 24. kohaga.

"1000 meetrit on tõesti ainus olümpiadistants, mis kanuuaerutamises olümpiakavva alles jäänud on. Vastab tõele, et konkurents on olulisem tugevam," lausus Karlson Vikerraadiole.

"Päris paljudel spordialaliitudel puudub rahastus mitteolümpiadistantsidele. Suurriikidel ongi ainult üks siht - 1000 meetrit ja ühekanuu. Teistel distantsidel on konkurents mõnevõrra lahjem."

1000 meetris tegi Karlson väga kvaliteetse eelsõidu. Omas poolfinaalis jäi ta aga viimaseks ehk üheksandaks. "Poolfinaalis, mis terad sõkaldest eraldab, ei suutnud mina see terake olla," tunnistas Karlson.

"Kõige suuremaks õnnetuseks pean seda, et sain startida Rumeenia aerutajaga kõrvuti. Ta tegi marukõva stardi, millega ta lõpuni ära ei kestnud. Suhteliselt lõpuni jõudis tema paadilaine minuni."

"Kui oled teise paadi laines, siis see põhimõtteliselt teeb edasisõitmisel vähemalt oma taktikale keskendumise väga keeruliseks," jätkas Karlson. "Kuskil 500 meetri pealt tuligi esimene suurem takistus, mis ei lasknud minul oma sõitu lõpuni sõita."

"Viimasel 250 meetrile vastu minnes oli üsna selge, et isegi rong B-finaali oli läinud. Eks seda oli juba vaimselt raske vastu võtta."

Karlsonil oli maailmameistrivõistlustel tihe programm. Kokku tuli ta nelja päeva jooksul starti seitse korda. 24-aastane noormees sellises koormuses probleemi ei näe.

"Ma usun, et pidasin väga hästi vastu. 500 ja 1000 meetrid omavahel olid väga hästi ära hajutatud. Sai puhata eelsõitudest. Seda kindlasti ei kahetse, et 500 meetri juurde võtsin ja selle taha ei poe, et 1000 meetri ebaõnnestumine selle tõttu tuli."

"Aga 5000 meetri jaoks katsusin sellepeale nii vähe kui võimalik mõelda," ütles aerutaja. "See oli peale võistlust naljaga pooleks boonus. Sõit 5000 meetris oli hambaid näitav."

"Tegin kahjuks aeglase stardi, mis on seal vägagi määrav," lausus Karlson. "Sõidetakse viis väikest ringi ja kui seal jääd samamoodi lainesse, siis on keeruline ettepoole ronida. Seekord olin võimeline vähemalt ettepoole ronima. Kui 300 meetri peal olin India grupis, siis lõppkokkuvõttes 12. ja pundis, kus käis võitlus üheksanda koha peale."

Võimalusi olümpiale jõuda on veel kaks: kevadel peetakse Euroopa kvalifikatsioonivõistlus ja seejärel veel üks MK-etapp. "Selle teise variandi puhul tuleb kindlasti õnnefaktor suurem," usub Karlson.

"Vett võivad hakata segama olümpiapiletiga sportlased. Võib juhtuda, et mõned poolfinaalid tulevad natuke kergemad kui teised. Ma usun, et kes piletita finaali pääseb, on suure tõenäosusega pretendent vabale piletile."

Tavaliselt ei ole Eesti aerutajad maikuus väga teravat minekut näidanud. Eesseisvad OM-kvalifikatsioonivõistlused muudavad aga tõenäoliselt nii Karlsoni kui maailmameistrivõistlustel seljavalu kiuste 22. koha teeninud süstasprinteri Kaspar Sula ettevalmistusplaane.

"Nüüd on vaja paari nädala jooksul plaanid paika saada: kus on laagrid ja kellega koos? Loodetavasti leiame endale treeningpartnereid," lausus Karlson.

"Vahetult enne maailmameistrivõistlusi oli mul väga hea kogemus Leedu ja Läti sportlastega. Ma ei näe põhjust, miks see ei võiks edasi samamoodi jätkuda. Üheskoos on kindlasti lihtsam."

"Kui varasemalt olen ise läinud märtsikuus veele, siis tõenäoliselt tuleb sellele mõelda veebruarikuus, kui mitte varem," lisas aerutaja. "Tuleb otsida soojemaid kohti, kus on veed lahti."