Vaid loetud päevad pärast MM-finaalturniirde alagruppide loosimist avaldatud aruandest avaldati probleemid korraldajatele turvateenust pakkuvate erafirmade juures, kus süstemaatiliselt diskrimineeritakse töötajaid ja rikutakse nende õigusi.

Turvafirmasid läheb tarvis MM-finaalturniiriga seotud objektide juures, samuti kasutati neid suursündmusele eelnevate turniiride juures nagu 2020. aasta klubide maailmameistrivõistlustel ja 2021. aasta Araabia karikavõistlustel.

Vastavalt Katari seaduste ei tohi töönädal ületada 60 tundi, aga paljud töötajad pidid tööpostil viibima 12 tundi ööpäevas ega saanud ettenähtud vabu päevi. Mõned neist töötasid nõnda järjepanu nädalaid ja kuid, teised isegi aastaid.

Amnesty International küsitles uuringu tarbeks 34 töövõtjat, kes töötasid kaheksa erineva firma heaks. "Paljud turvatöötajad, kellega me rääkisime, teadsid, et tööandjad rikuvad seadust, aga nad tundsid end liialt jõuetuna, et sellele vastu hakata," kommenteeris Amnesty majandusliku ja sotsiaalse õigluse osakonna juht Stephen Cockburn.

Organisatsiooniga vestelnud töövõtjatest koguni 29 tunnistasid, et sageli töötasid nad 12 tundi päevas ja 28 lisasid, et ei tavapäraselt ei saanud nad nädalas ainsatki vaba päeva. See tähendas, et nädalast-nädalasse tehti 84 tundi tööd.

"Olles füüsiliselt ja emotsionaalselt kurnatud, jätkasid töötajad oma kohuseid rahaliste karistuste või hullemal juhul lepingu lõpetamise ja riigist väljasaatmise hirmus. Hoolimata edusammudest, mida Katar on viimastel aastatel teinud, tuvastas meie uuring, et ärakasutamine turvatöö erasekotris - mida MM-i lähenedes läheb aina enam vaja - on süstemaatiline ja struktuurne."

Katari maailmameistrivõistluste korraldajad on töötajate õiguste rikkumist tunnistanud. Klubide MM-il ja Araabia karikavõistlustel aset leidnud rikkumiste kohta täpsemaid detaile siiski ei avalikustatud.

"Kolme firma puhul leiti, et nad ei vasta mitmel puhul nõuetele," teatasid korraldajad. "Need rikkumised olid täiesti vastuvõetamatud ja viisid mitmete meetmete jõustamiseni, sealhulgas tulevikus jälgimis- või musta nimekirja lisamine - ka MM-finaalturniiril." Kõne all olevate ettevõtete juhtumitega tegeleb edasi riigi tööministeerium.

Amnesty tõi välja, et olukorraga pidanuks tegelema varem ja läbipaistvamalt. "Nad suurendasid ebaõnnestumist sellega, et ei tuvastanud ega märkinud väärtkohtlemist õigeaegselt," seisis organisatsiooni kirjas. "Selle tulemusel said mõlemad organisatsioonid [korralduskomitee ja FIFA] nende firmade teenusest kasu samal ajal, kui toimus ärakasutamine."

MM-finaalturniir leiab aset 21. novembrist 18. detsembrini ja Cockburni sõnul peab olukorda sekkuma ka rahvusvaheline jalgpalliliit. "FIFA peab keskenduma sellele, et vältida kuritarvitamisi olemuselt ohtlikus eraturvasektoris või siis nägema seda, kuidas ärakasutamine süveneb," lausus ta. "Laiemas plaanis peab FIFA kasutama oma hoobasid, et survestada Katari reforme paremini ellu viima ja oma seadusi jõustama."