Markus Jürgenson: olen vana kooli mees, kirjutan märkmeid pastakaga vihikusse
Endisel Eesti jalgpallikoondislasel Markus Jürgensonil täitus tänavu kümme aastat debüüdist kommentaatoriboksis. Jürgenson on enda sõnul vana kooli mees, kes valmistub ülekanneteks paberile kirjutatud märkmete abil.
Jürgenson hakkas jalgpalli ERR-i kanalitel kommenteerima juba oma mängijakarjääri jooksul, kui sai 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ajal kõne Tarmo Tiislerilt. "Eks spordiajakirjanikud oskavad hinnata rääkimisoskust, väljendamisoskust ja kaamera ees olekut. Ju siis Tiisler ja teised hindasid ära ja pakkusid mulle võimaluse," rääkis Jürgenson Raadio 2-le.
"Platsi peal ma ei olnud ülemäära jutukas, aga olin mängujärgsetes intervjuudes, mida tuli omajagu anda. Meeskonnakaaslasi ma jutuga ära ei tüüdanud. Kui hakkasin kommenteerima, siis meeskonnasiseselt ikka tehti nalja. Näiteks küsiti, millist mängu ma kommenteerin ja siis öeldi, et nemad vaatavad hoopis seda teist mängu siis," lisas ta.
Aastate jooksul on Jürgensonil välja kujunenud kindel süsteem, mille järgi ta valmistub ülekanneteks. "Ma ei ütleks, et nüüd teen vähem taustatööd, aga see tuleb lihtsamalt välja. Omad allikad on välja kujunenud ja kommenteerimisega seoses on tekkinud ka kindel päevakava. Tarmoga oleme pisut erinevatest põlvkondadest, seega on ka meie allikad pisut erinevad.
Jälgin ka erinevaid välismaa kommentaatoreid. Nagu üks kuulus korvpallitreener on öelnud: ma vaatan, mida parimad teevad. Nemad on jalgpallist läbi imbunud ja teavad, kuidas seda teha. Ma ei ürita neid teadlikult matkida, aga tahes-tahtmata üritad sealt paremad palad kaasa võtta. Lõppkokkuvõttes saab kuulaja või vaataja päris kiiresti aru, kui sa lihtsalt ahvid kedagi," selgitas kunagine Flora ja Levadia äärekaitsja.
Jürgensoni mängupäev kommentaatorina sarnaneb paljuski sellele, milline see oli profisportlasena. "Mängupäev näeb välja selline, et hommikul teen jalutuskäigu, siis söön korraliku lõuna, seejärel võimalusel tunniajane uinak ja siis, nagu sportlased ütlevad, sports meal ehk viimane söögikord enne mängu. Siis lähen mängu kommenteerima. Pean umbes poolteist tundi varem kohal olema ning seejärel tuleb kaks tundi kommenteerimist. Pärast mängu ei ole nii, et lähen kodus kohe magama, vaid tuleb sellest paar tundi n-ö alla tulla."
Taustainfo kogumist alustab ta mängupäeval. "Ma olen niivõrd jalgpallis sees, et loen nädalast nädalasse uudiseid ehk suurem pilt on kogu aeg ees. Konkreetse mängu kohta hakkan infot koguma samal päeval, et ei tekiks info üleküllust ja kõik jääks meelde. Ma olen ikkagi vana kooli mees, kirjutan märkmeid pastakaga vihikusse."
Mängude kommenteerimine annab Jürgensonile samasuguse emotsionaalse laengu nagu väljakul palli tagaajamine. "Mulle meeldib see emotsioon ja saan sellest midagi sarnast, mida pakkus mulle sportlaskarjäär. Ma ei ole muust valdkonnast suutnud seda leida. Ma ei oska hinnata, kui hästi tuleb välja, aga positiivne vastukaja, mis tuleb, on ka miski, mis viib mind edasi. Eks arvamusi ja hinnanguid tuleb seinast seina, aga see käib asja juurde."
Jürgenson on kogu elu olnud suur jalgpalli vaataja ning suutnud ka oma elukaaslasest teha jalgpallifänni. Kuidas on lood teiste spordialadega? "Ma hoian end kursis. Kuulan Vikerraadio spordisaadet "Võimla" ja jälgin Eesti korvpalli taskuhäälingute kaudu. Kui satun näiteks laskesuusatamise peale, siis vaatan seda. Suures pildis üritan ennast kursis hoida taskuhäälingutega, üldise info saan "Võimlast" ja "Mehed ei nuta" saadetest."
Suurturniiridel hoiab Jürgenson sarnaselt kaaskommentaatorile Tarmo Tiislerile pöialt Inglismaa koondisele. "Juba lapsest peale olen klubijalgpallis pöialt hoidnud inglastele ja seeläbi Inglismaa koondisele. Nende tegemistel hoian silma peal. Lionel Messi tõttu olen nüüd ka päris tugev Argentina pooldaja," avaldas ta.
Toimetaja: Henrik Laever
Allikas: Raadio 2


















