Andres Must: MM-i probleemsele Venemaale andmine pole midagi uut ({{commentsTotal}})

Neljapäeval algavad Venemaal pea kuu aega kestvad 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused, kuid lisaks spordile leiab suurvõistluse raames hulgaliselt kajastust ka poliitika. Venemaast ja FIFA küsitavatest otsusest käis Vikerraadio hommikuprogrammis "Vikerhommik" kõnelemas jalgpalliajakirjanik Andres Must.

Jalgpalli MM-i juures räägitakse hästi palju ja kõigest muust, mis on seotud Venemaaga: probleeme on korruptsiooni, vägivalla ja inimõiguste rikkumistega. Kas jalgpallimaailm peab selle häbi üle elama või unustatakse probleemid peale avalööki? "Pelgalt selliste faktide vastu ei saa. Kui sellised episoodid on aset leidnud, siis neid enam olematuks teha ei saa. Samas ei ole selles tegelikult mitte midagi uut, sest kui NSV Liit korraldas viimased tõeliselt suured mängud – Moskvas, 1980. aastal – siis ju räägiti täpselt seda sama juttu: prostituudid aeti linna äärde, koerad löödi maha, kodutud viidi ka kuhugi metsa taha mõneks nädalaks," kommenteeris Andres Must laialdasi probleeme Venemaal.

"Need sündmuse on ju tegelikult kõik ette teada ja kui FIFA selle otsuse seitse ja pool aastat tagasi tegi, siis oli teada mis riigile ja millisele juhtimiskultuurile see turniiri usaldada antakse ning kui heita pilk neli aastat varem toimunud MM-ile Brasiilias, siis need probleemid olid suures plaanis samasugused. Ehk siis kogu juhtimine on läbipaistmatu – me ei tea mingisuguseid agendasid ning me ei tea mis põhjustel on mingid otsused tehtud."

Eile otsustati 2026. aasta MM-i korraldaja, kui kolmikut Kanada, USA ja Mehhiko eelistati Maroko kandidatuurile. Kas nüüd on muutunud asi läbipaistvamaks? "Nüüd tuleb vaadata ka seda, kes kelle poolt hääletas. Aivar Pohlak andis eile selgitusi, miks Eesti hääletas Maroko poolt ja need olid igati mõistlikud selgitused. Juba kasvõi seepärast, et anda maailmameistrivõistlused korraldada kolmele riigile on väga keeruline. See, mis toimus 2002. aastal Jaapanis ja Lõuna-Koreas, oli ikkagi väga suur bürokraatlik ebaõnnestumine."

"FIFA võttis pärast 2002. aastat tegelikult vastu otsuse, et ei anna MM-i kahele riigile korraldada, kuid nüüd anti hoopis kolmele. Selle üheks põhjuseks oleks ilmselt see, et maailmameistrivõistluste korraldamine oleks läbipaistvam ja see on ka põhjus, miks näiteks Saksamaa hääletas korraldajamaa(de) valimisel kolmikliidu poolt. Põhiargument oligi see, et nüüd kahel viimasel ja kahel järgneval MM-il on suurvõistlus antud riikidele, mille kontrollimine on väga keeruline."

Toimetaja: Kristo Tamm



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: