1. Jude Bellingham (Dortmundi Borussia)

Sündinud 29. juuni 2003, Inglismaa koondises 17 mängu, 0 väravat

"Ta ei ole selles üleminekuaknas saadaval, see on selle mängija puhul esimeseks mureks. Tegelikult on see selle mängija puhul ka ainsaks mureks," naeris Jürgen Klopp suvel. Mõistagi käis jutt 19-aastasest Jude Bellinghamist, keskväljamaestrost, keda jahivad lisaks Liverpoolile sisuliselt kõik Meistrite liiga võidule mängivad klubid. Tema tormiline tõus maailma tippjalgpallurite sekka ei ole olnud midagi ootamatut, sest suurtiimide radaril on ta olnud juba enam kui dekaadi: Liverpooli akadeemias käis ta esimest korda testimas üheksa-aastasena; enne kui Bellingham sõlmis lepingu Dortmundiga, käisid Manchester Unitedi skaudid tema mänge alates noormehe 12. sünnipäevast vaatamas kokku 46 korda.

Tema resümees on kamaluga esimesi ja nooremaid, näiteks tegi ta Birmingham City esindusmeeskonna eest debüüdi 16 aasta ja 38 päeva vanusena, lõi Dortmundi eest oma debüüdil värava kaks ja pool kuud pärast oma 17. sünnipäeva, sai sellest veel kuu aega hiljem algkoosseisus väljakule Meistrite liigas ning Inglismaa koondise särgi on temast veel nooremana selga tõmmanud vaid Theo Walcott ja Wayne Rooney. Oktoobris kandis Bellingham esmakordselt Dortmundi kaptenipaela ja on kõigi sarjade peale 18 mänguga keskväljalt löönud juba kaheksa väravat. Alates eelmise hooaja algusest pole viies Euroopa tippliigas rohkem mänguminuteid teeninud ükski teismeline.

Bellingham oleks 17-aastasena võinud Birminghamist lahkuda ka vabaagendina, aga tema ja ta pere otsustasid toona sõlmida uue lepingu, et kasvatajaklubi ei jääks tühjade kätega. Dortmundi makstud 25 miljonit eurot aitasid Birmingham City sõnul klubi majanduslikust kollapsist päästa ja just seetõttu otsustati tema särginumber külmutada. "Asi pole ainult tema tasemes, vaid ka juhioskustes. Kvaliteeti näevad kõik, aga just oma mentaliteedi poolest on temas midagi erilist. Nüüd on ta 19 ja juba üks kaptenitest: kogu täispakett on suurepärane," iseloomustas Dortmundis nii tagumise poolkaitsja kui kõrgemal, loova dirigendi rollis mängivat Bellinghami oktoobri lõpus Manchester City peatreener Pep Guardiola. Mitmekülgsest talendist on ülevoolava rõõmuga rääkinud ka põliselt morn Roy Keane: "ta on tugev ja võimas mängija, füüsiliselt suur nagu poksija. Armastame tema puhul kõike. See, mida ta teeb väljakul ja kuidas väljendab end sealt väljaspool... temas peituv potentsiaal on hirmutav," sõnas iirlane eelmisel aastal.

Mullustel Euroopa meistrivõistlustel kandis Inglismaa koondises tagumise, kontrolliva poolkaitsja rolli Kalvin Phillips, kellest said finaalturniiril rohkem mänguaega vaid esiväravavaht Jordan Pickford ja keskkaitsja John Stones. Sel hooajal on Phillips hädas olnud erinevate vigastustega ning Manchester City eest mänguaega kokku saanud vaid 16 minutit. Tema puudumisel on Bellingham Rahvuste liigas inglaste keskpoolikus olnud kandvas rollis ning suure tõenäosusega teeb seda ka Katari MM-il. Nii nagu oma viimasel hooajal Birminghamis, ei jookse Bellingham ka nüüd kõige suurema rahapataka suunas. Kui ta peaks Dortmundist lahkuma, on tal vabadus valida projekt, mis talle kõige rohkem huvi pakub. Me elame juba niiehknaa Jude Bellinghami maailmas - on need ka Jude Bellinghami maailmameistrivõistlused?

2. Jamal Musiala (Müncheni Bayern)

Sündinud 26. veebruar 2003, Saksamaa koondises 17 mängu, 1 värav

Sarnaselt Bellinghamile võinuks ka Jamal Musiala neil maailmameistrivõistlustel selga tõmmata Inglismaa koondise särgi. Müncheni Bayerni ründemees sündis Stuttgartis nigeerlasest isale ja Poola juurtega sakslannast emale, kolis seitsme-aastaselt Inglismaale ning pärast lühikest perioodi Southamptonis veetis seitse aastat Londoni Chelsea akadeemias. Aja jooksul jõudis ta väljakul käia mitmete Inglismaa noortekoondiste eest ning Saksamaa jalgpalliliit oli Musiala enda tiiva alla meelitamisest oma sõnul juba loobunud, kuni noormees otsustas mullu veebruaris mõnevõrra ootamatult ikkagi neljakordseid maailmameistreid esindama hakata.

Internetiajastul on võimatu, et mõni noor talent tippklubide jaoks märkamatuks jääb. Musiala suutis juba enne kooliealiseks saamist suurema vaevata imiteerida YouTube'ist nähtud Ronaldinho ja Lionel Messi trikke ning kui poisi emal Carolinil avanes läbi Erasmuse programmi võimaluse Southamptoni ülikoolis töötada, sai üsna ruttu selgeks, et Jamal jätkab oma jalgpalliteed Inglismaal. Kuigi ta ei rääkinud toona ühtegi sõna inglise keelt, lasi ta oma oskustel enda eest kõneleda. Üht tema mängu City Centrali U-8 võistkonna eest tuli vaatama Southamptoni akadeemia skaut, kes ei pidanud nähtus pettuma: Musiala lõi kümne minutiga kuus väravat ja võttis seejärel eesmärgiks anda väravasööt kõigile oma tiimikaaslastele. Üheksa poissi saidki tema abiga värava kirja, üks paraku mitte. "Jamal oli selle tõttu väga pahane," naeris City Centrali treener Rosh Bhatti intervjuus goal.com-ile. Southampton ei mõelnud mõistagi kaua, kutsus Musiala testimisele ja oma esimeses mängus lõi ta kahekohalise arvu väravaid. Edasine, nagu ütlevad legendid, on juba ajalugu.

Bayernis on esindusmeeskonna uksele koputamas teisigi noori talente - Paul Wanner tegi aasta alguses klubi eest Bundesligas debüüdi 16 aasta ja 15 päeva vanusena - aga tiimi kroonijuveeliks on Musiala, kes pidas Bayerni eest oma 50. mängu juba neli kuud enne 19. sünnipäeva. Tipuründaja Robert Lewandowski asendamine Sadio Manega on Saksamaa hiiu peatreeneri Julian Nagelsmanni jaoks avanud laeka erinevate ründelahendustega ning kuigi Bayern on koduliigas hooega alustanud ehk tavatult krobeliselt, on Musiala tiimi uue ajastu algusest kasu lõiganud: kõigi võistlussarjade peale on ta 17 mänguga juba kogunud üheksa väravat ja kaheksa resultatiivset söötu, Bundesligas on temast rohkem võimalusi löönud vaid Vincenzo Grifo.

Musiala tugevuseks on väravaolukordade voolimine näiliselt mittemillestki ning ka tema hüüdnimi Bambi viitab, kui ettearvamatute liigutustega tehniliselt hiilgav teismeline kaitsjad oma tuulde jätta võib.

3. Pedri ja Gavi (FC Barcelona)

Pedri sündinud 25. november 2002, Hispaania koondises 14 mängu, 0 väravat
Gavi sündinud 5. august 2004, Hispaania koondises 12 mängu, 1 värav

Jalgpallimaailma üheks huvitavamaks müsteeriumiks on, millisest võlu- või kosmilisest allikast ammutab oma energiat FC Barcelona akadeemia. Kuidas muidu selgitada seda, et kui Xavi ja Iniesta areenilt lahkusid, kerkisid koheselt neid asendama Pedri ja Gavi? Tõsi, 16-aastaselt Barcelonaga käed löönud Pedri pole klubi oma kasvandik, aga tema asemel saab rääkida ka Ansu Fatist, Nico Gonzalezest või Alejandro Baldest.

Nagu kõigi siinmainitute puhul, eristab teismelisena tippjalgpalli kerkinuid teistest omaealistest see, kui varases nooruses nende eriline talent märgatuks muutub. Kui Gavi oli kuueaastane, pani tema esimene treener Manuel Basco poisi litsentsikaardi endale vargsi sahtlisse, sest teadis juba siis, et tema hoolealune mängib ühel päeval Hispaania kõrgliigas. "Sain kohe aru, et ta ei ole normaalne kuueaastane," meenutas Basco tänavu veebruaris. "See, kuidas ta palli vedas, tema võitluslikkus... see polnud lihtsalt normaalne. Mõningaid asju on võimalik õpetada, aga tema jaoks tuli see loomulikult."

Barcelona duo läbimurre 12 aasta taguste maailmameistrite koosseisu on olnud kiire ja tähelepanuväärne. Eelmisel sügisel sai Gavist Hispaania jalgpalliajaloo noorim koondislane ning pärast seda on ta olnud kolmese keskväljaliini kindlaks lüliks. Pedrit on viimase hooaja jooksul seganud vigastused, aga enne seda püüdis ta pilke mullusel EM-finaalturniiril, kus nooruslik Hispaania langes kaotusega hilisemale võitjale Itaaliale konkurentsist poolfinaalis. "Kas keegi on näinud, mida üks 18-aastane poiss nimega Pedri on EM-il saavutanud? Isegi Andres Iniesta ei saanud sellega hakkama. Mida Pedri tegi nendel Euroopa meistrivõistlustel, pole ma kunagi näinud üheltki 18-aastaselt, ei EM-il, MM-il ega olümpial. See on midagi loogikavälist," oli rahvusmeeskonna peatreener Luis Enrique toona täis kiidusõnu.

Kiire ja tähelepanuväärne, aga ka nii sünkroonselt samaaegne, et noormeeste nimesid koos Google'isse lööma hakates pakub otsingumootor juba teise vastena küsimust "kas Pedri ja Gavi on vennad?" Mullu nimetati Pedri Ballon d'Or'i tseremoonial kindla eduga maailma parimaks noormängijaks, tänavu oligi ta Pariisis sama auhinna võitnud Gavile justkui vanemaks vennaks, juhendades viimast tema esimesel punase vaiba üritusel korrektselt fotograafidele poseerima.

4. USA koondis

Kui ameeriklased pidasid 2014. aastal kaheksandikfinaalis oma seni viimase MM-kohtumise, polnud ükski USA särgis väljakule jooksnud mängija noorem kui 25. Tänavu juunis saatis peatreener Gregg Berhalter Põhja- ja Kesk-Ameerika Rahvuste liiga tähtsas kohtumises El Salvadori vastu platsile koosseisu, mille keskmine vanus oli vaid paar kuud üle 24 aasta ning pole üldse võimatu, et tänavu saavad MM-il üheaegselt väljakut jagada praegu 19-aastased Giovanni Reyna, Ricardo Pepi ja Yunus Musah.

Mõnikord on suurima arenguhüppe tegemiseks vaja täielikku restart'i, korralikku põhjaskäimist. Kui USA jäi eemale nii 2016. aasta olümpialt ja kaks aastat hiljem toimunud MM-finaalturniirilt, oli see sealse jalgpallielu jaoks katastroofiks ning pani kohalikud spordivõimud peeglisse vaatama. Viimase kümne aasta jooksul on Ühendriikide jalgpallikorralduses tehtud põhjapanevaid muudatusi, millest ehk kõige tähtsamaks on see, et MLS-i akadeemiad on nüüd pea eranditult tasuta, mis annab võimaluse särada ka majanduslikult raskemas olukorras perede lastele.

"Jalgpalliharidus, mida USA noormängijad saavad, on nüüd totaalselt erinev. Treenerite kvaliteet on kasvanud; arenetud on tehniliselt, taktikaliselt ja füüsiliselt. MLS-i mängijate tase on alates 2010. aastast plahvatuslikult kasvanud," rääkis Müncheni Bayerni noorteakadeemia direktor Jochem Sauer mullu Fox Sportsile. "Kui MLS-i noormängijad tulid kümme aastat tagasi Saksamaale treenima, oli mängutempo nende jaoks selgelt liiga kiire. Nüüd tulevad meile testimisele näiteks FC Dallase noored ja nad vajavad kohanemiseks vaid kahte-kolme treeningut."

"Selleks ajaks, kui mängija jõuab U-19 vanuseklassi, on ta rahvusvaheliste klubide vastu mänginud juba 60 või 70 kohtumist. Meie U-10 vanuseklassi tiimid reisivad mängudeks Brasiiliasse, Hispaaniasse," selgitas kõnealuse Dallase peatreener Luchi Gonzalez. "Euroopa turg on nüüd hakanud nägema, kui head need noored on," lisas Philadelphia Unioni peatreener Jim Curtin. "Teame, et meil on veel palju tööd teha, aga näen akadeemia mängudel lapsi tegemas asju, mida mina ei õppinud enne kui olin 28! Meil on akadeemias üks kümne-aastane, kellest räägivad Bayern ja Madridi Real: peame kümne-aastaste üle lahinguid pidama juba selliste klubidega ja ma räägin praegu vaid Philadelphiast."

Kui võrdleme MM-ile pääsenud koondiste mängijate individuaalset taset näiteks viimase nelja aasta lõikes, on USA päris selgelt teinud suurima edasimineku. 24-aastane Christian Pulisic on kanda kinnitanud Chelseas ja juba Meistrite liiga võitja, sama vana Weston McKennie tõmbab niite Torino Juventuse algkoosseisus, 21-aastane Sergino Dest mängis mullu lõppenud hooajal Barcelona eest 41 mängu, 19-aastased Giovanni Reyna, Yunus Musah ja Ricardo Pepi on põhitegijad vastavalt Dortmundis, Valencias ja Groningenis. Kui 2014. aastal kuulus ameeriklaste MM-koondisse üheksa kodumaal pallinud mängijat, on praegu näiteks reaalne oht, et Mönchengladbachi Borussia esimene valik paremkaitsja positsioonil, 19-aastane Joe Scally, ei mahugi lihtsalt USA meeskonda.

Kataris on USA kohal tõenäoliselt ühega kahest-kolmest noorimast finaalturniirile sõitvast koosseisust. Head esitused avavad ilmselt veelgi rohkem uksi, aga peab meeles pidama, et ameeriklaste jaoks on tänavune suurturniir siiski peaprooviks nelja aasta pärast koduväljakutel toimuvale MM-ile, kus loodetakse juba päris suuri tegusid teha.