Mängujärgsete 11 meetri karistuslöökide süsteem hakkas MM-idel kehtima alates 1978. aastast Argentinas (kuigi toona ei läinud seda kordagi vaja) ja tänavu konkurentsi jäänud meeskondadest ongi enim seeriaid võitnud Argentina, vahendab BBC.

Argentina on ajaloo jooksul MM-finaalturniiridel pidanud viis penaltiseeriat ning võitnud neist neli ja kaotanud ühe. Kokku on aastatel 1982-2014 löödud seeriates 22 penaltit (17 sisse ja viis korda mitte). Selles valdkonnas kogenenumad on veel Brasiilia (seeriates kolm võitu, üks kaotus) ja Prantsusmaa (kaks-kaks).

Protsentuaalselt on kõige parem seis Portugalil, Belgial, Rootsil ja Uruguayl. Kõik nad on pidanud ühe seeria ja selle ka võitnud. Üks võit on kirjas veel Hispaanial, kes aga paraku on kahel korral pidanud väljakult kaotajana lahkuma.

Tegelikult on ajaloo edukaim penaltite lööja mõistagi Saksamaa. Uli Stielike eksis 1982. aastal Prantsusmaa vastu, aga pärast seda on sakslased tabanud kõik 15 karistuslööki ja ühtekokku on võidetud neli seeriat.

Mitte kunagi pole MM-finaalturniiridel penaltiseeriat võitnud Šveits, Jaapan (mõlemad üks kaotus), Mehhiko (kaks kaotust) ja Inglismaa (kolm kaotust). Inglased on perioodil 1982-2014 löönud seeriates seitse penaltit sisse ja viiel korral mitte.

Hetkel konkurentsis olevatest meeskondadest pole ühelgi seerial osalenud Taani, Horvaatia, Kolumbia ja Venemaa.

Statistikaagentuur Opta on löönud ka kokku, millisel löögil eksitakse rohkem ja millisel vähem. Keskmiselt lüüakse sisse 71 protsenti penalteid ja suhteliselt hea tabavus on mõlema võistkonna esimesel lööjal (77%). Kõige kõrgem aga esimese võistkonna kolmandal lööjal (81%).

Asi muutub tunduvalt kahtlasemaks teisena lööva võistkonna jaoks neljandas ja viiendas voorus. Siis langeb realiseerimise tõenäosus vastavalt 58 ja 60 protsendi peale.