Suurtele finaalidele omaselt oli avapoolajal Berliinis mõlema koondise peamiseks eesmärgiks oma värav puhtana hoida ja sellega saadi edukalt hakkama. Hispaania hoidis oluliselt rohkem palli ja toimetas omadele kohale 288 täpset söötu inglaste 118 vastu, Jordan Pickfordi väravat tegelikult aga ei ohustatud ning ka Inglismaa parim võimalus avapoolaja esimesel lisaminutil päädis Phil Fodeni pealelöögiga väga raske nurga alt, mis lendas Unai Simonile sülle.

Hispaania ei saanud vaheajale minna heatujuliselt, sest nende keskväljamootor Rodri pidi vigastuse tõttu väljakult lahkuma; teist poolaega alustasid hispaanlased aga selle kiuste hiilgavalt, kui Nico Williams saatis 47. minutil Lamine Yamali paremalt äärelt tulnud madala söödu võrku ja viis oma koondise juhtima.

Kohe pärast väravat olid inglased kaitses peata ja Hispaania ähvardas järgmiste minutite jooksul veel, kui hea võimaluse raiskas karistusalas Dani Olmo, Williams saatis palli Pickfordi väravast mööda ning siis pareeris Inglismaa väravavaht 15 meetrilt Lamine Yamali madala löögi.

Inglismaa peatreener Gareth Southgate võttis kapteni Harry Kane'i tunniajase mängu järel pingile ja tõi tema asemel sisse poolfinaalis inglaste kangelaseks kerkinud Ollie Watkinsi, hiljem tuli sisse ka Cole Palmer ja vahetusmeeste toel leitigi viigivärav: paremalt äärelt sisse lõiganud Bukayo Saka andis palli keskele, kus Jude Bellingham jättis selle ühe puutega Palmerile ning Chelsea mees saatis madala löögi 21 meetrilt võrku.

Kohe pärast viigiväravat sai Inglismaa mängu mõneks ajaks enda kätte ja õhus oli ka nende teine tabamus, aga Hispaania kosus kiirelt ja mängu viimased kümme minutit veedeti taas Inglismaa värava all. Mitme ohtliku olukorra tulemusena suutiski Hispaania lõpuks otsustava käigu leida, kui Marc Cucurella terav läbisööt vabastas Mikel Oyarzabali ning napilt suluseisu jäämisest pääsenud Real Sociedadi ääreründaja tõi Hispaaniale nende neljanda EM-tiitli. Sealjuures oli Inglismaal vahetult enne mängu lõppu võimalik teinegi viigivärav lüüa, aga nurgalöögiolukorras pareeris ühe pealöögi esmalt Simon ning teise väravajoonelt Dani Olmo.

Hispaania tuli Euroopa meistriks ka aastatel 1964, 2008 ja 2012; pühapäeval kuldse medali kaela saanud 38-aastane Jesus Navas võitis koondisega EM-tiitli ka 2012. aastal. Turniiri parimaks mängijaks valiti Rodri; parimaks noormängijaks Yamal, kelle sünnini oli 2006. aasta kevadel, mil Navas juba Sevilla põhimängijana UEFA karikavõitjaks krooniti, veel veidi üle aasta aega.

Enne mängu:

Hispaania tee finaali on kulgenud veatult. Alagrupis alistati Horvaatia 3:0, Itaalia 1:0 ja Albaania samuti 1:0 ehk teeniti maksimaalsed üheksa punkti ja endale ei lastud lüüa ainsatki väravat.

Esimene kord sattus pall Hispaania puuri kaheksandikfinaali 18. minutil Robin Le Normandi omavärava tõttu, kuid Hispaania siiski võitis Gruusiat 4:1. Järgnevalt alistati lisaaja järel võõrustaja Saksamaa 2:1 ja poolfinaalis kaotusseisust ka Prantsusmaa 2:1.

Inglismaa alustas turniiri 1:0 võiduga Serbia üle, kuid järgmistes kohtumistes piirduti 1:1 viigiga Taani ja 0:0 viigiga Sloveenia vastu. Kaheksandikfinaalis oldi lähedal väljalangemisele, aga lisaajal siiski võideti Slovakkiat 2:1.

Veerandfinaali Šveitsiga jäi Inglismaa samuti kaotusseisu, aga võitis 1:1 lõppenud normaal- ja lisaaja järel penaltiseerias Šveitsi 5:3. Poolfinaalis jäädi taha ka Hollandi vastu, aga võideti Ollie Watkinsi viimase minuti väravast 1:0.

Hispaania ja Inglismaa kohtusid viimati 2018. aastal Rahvuste liiga raames ning siis võitsid mõlemad koondised oma võõrsilkohtumise. Enne seda oldi võistlusmängus vastamisi koguni 28 aastat tagasi, kui kodusel EM-finaalturniiril jäi Inglismaa veerandfinaalis penaltitega peale.