Hollandi 1998. aasta MM-koondist juhendas küll Guus Hiddink, aga meeskond oli väga praeguse peatreeneri Louis van Gaali nägu, sest enamik võtmemängijaid olid kuulunud kolm aastat varem van Gaali juhtimisel Meistrite liiga võitnud Amsterdami Ajaxi ridadesse. Aga oma staarid olid olemas ka Argentinal. Kõige suurem neist ründaja Gabriel Batistuta. Oodata oli võrratut veerandfinaali ja meeskonnad just selle ka pakkusid.

12. minutil lükkas Dennis Bergkamp palli peaga ette Patrick Kluivertile, kes viis Hollandi juhtima. Eduseis ei jõudnud aga püsida kaua, sest juba 17. minutil jõudis Argentina viigini, kui Juan Sebastian Veroni perfektse läbisöödu realiseeris tabamuseks Claudio Lopez.

Esimesed vered valatud, tõmbusid mõlemad meeskonnad rohkem kookonisse. Võimalusi tekkis vähe, kumbki ei tahtnud võtta riske. Argentina sai eelise 76. minutil, kui teise kollase kaardi tõttu eemaldati Hollandi vasakkaitsja Arthur Numan, kes tegi vea praegusele Madridi Atletico peatreenerile Diego Simeonele.

Argentina mängis aga eelise ruttu maha. Süüdlaseks Ariel Ortega, kes esmalt Hollandi karistusalas penaltit lootes viga teeskles ja siis temaga sõitlema tulnud väravavahti Edwin van der Sari peaga näkku lõi. Sukeldumise eest kollane, pealöögi eest punane. Ortega eemaldamine taastas väljakul arvulise võrdsuse.

Paistis, et mäng liigub lisaaja suunas, aga siis juhtus midagi erakordset. 90. minutil läkitas Frank de Boer Argentina karistusalasse pika söödu, millest Dennis Bergkamp vormis kolme kiire, kauni ja täpse pallipuutega hiilgava kunstiteose.

Bergkampi värav oli terve MM-i üks kaunimaid ning on aastate jooksul jäänud tema karjääri üheks sümboliks, sest võtab kaunilt kokku Hollandi ründajas peitunud visiooni, osavuse ja elegantsuse. Bergkampi värav oli oranži jalgpallipoeesia kõrgpilotaaž!