Näitusel "Meie oma odavise" on väljas erinevast ajast võistlusriideid, naelikuid ja muidugi hulga odasid. Neist vanim on pärit koguni 1920. aastast ehk on peaaegu sajaaastane puuoda. Lisaks veel mitmed Audentese staadionimuru ületanud odad.

"Kindlasti odateadlikud inimesed on kuulnud ka pikkadest treeningvisetest, mis staadionil on tehtud. Sellest annavad märku odaotsad," lausus muuseumi kuraator Rait Männik ERR-ile.

"Tihti kandudes üle muruväljaku maanduvad nad tartaani sisse. Tartaani all on asfalt ja siis odaotsad kipuvad purunema ja mõranema, neid tuleb parandada ja jätkata. Sellega kaasneb, et oda võistluskaal ei ole enam sama - võistlemiseks enam ei sobi, aga trennitegemiseks küll."

Tartus on väljas ka Andrus Värniku poolt maha müüdud MM-medalid ja jutud, miks seni pole õnnestunud eestlastel odaviskes võita olümpiamängudel medalit.

"Erinevalt kõigist lähinaabritest saame tõesti selle näituse pealkirjastada, et "Medalid olümpialt, mida meil ei ole"," jätkas Männik. "See on väikese klausliga - meil on üks eelolümpia pronks ja Sydney paraolümpiamängude esikohamedal."

"Aga need lood, kuidas ja miks olümpialt ei ole õnnestunud medalit võita, oleme ka püüdnud siin seina peal haaravate lugudena üles tähendada."