Fortuuna armastab vahel vallatleda, sest kuidas muidu seletada, et nelja aasta eest samasse alagruppi kuulunud Austraalia, Prantsusmaa ja Taani sattusid samasse nelikusse ka seekord. Revanškohtumisi toimub C-alagrupis seega mitu.

Tõsi, peagi algava Prantsusmaa – Taani mängu saab nimetuse revanšmatš alla liigitada suurte mööndustega, sest pole midagi, mille eest revanši võtta. Nimelt 2018 Moskvas Lužniki staadionil 78 000 pealtvaataja ees peetud mängus kumbki võita ei soovinud ja võitu välja ka ei antud.

Alagrupi tabeliseis ütles, et viik tagab edasipääsu kindlustanud Prantsusmaale esikoha ja Taanile teise koha omanikuna 1/8-finaali jõudmise. Prantsusmaa peatreener Didier Deschamps kasutas juhust ja andis mitmele põhimehele sõelmängude eel puhkust. Aga ka see ei ahvatlenud Taanit riske võtma.

Kuna 0:0 mõlemale sobis, siis selle skooriga mäng ka lõppes. Mõlemad meeskonnad pääsesid edasi ja olid tulemusega rahul. Publik, tõsi küll, mitte. Lõpuvile kõlades olid Lužniki tribüünid juba pooltühjad, sest kui pealtvaatajatele sai selgeks, et tõsiseks jalgpallimänguks seekord ei lähegi, asuti varakult koduteele.

Taani kaotas 1/8-finaalis penaltiseerias hilisemale finalistile Horvaatiale, aga Prantsusmaa tuli teist korda maailmameistriks. Mida lähemal tipule, seda väiksemad on teatavasti marginaalid. Võib-olla oli just mängus Taaniga põhimeestele antud puhkus see nüanss, mis Prantsusmaast lõpuks maailmameistri tegi. Seega ka mõttetult ilmetul mängu võib olla väga sügav ja oluline mõte.