Ülejärgmise nädala täiskogul pannakse paika, kuidas valida EOK juhtorganid. Ehkki valimised ise toimuvad alles aasta pärast, ütles olümpiakomitee praegune president Urmas Sõõrumaa ERR-ile, et temale jääb eelseisev aasta sel ametikohal tõenäoliselt viimaseks.

"Ühest küljest need programmid, mida minu eestvedamisel on siin käivitatud, olgu see Team Estonia või Sport Koolis, need on ju 8 kuni 16 aasta pikkused. Ehk näpud sügelevad, tahaks küll ise nende täitmist ka juhtida. Aga mul on juba olnud komme kuskil ikka viis-kuus aastat ühes rollis olla. Siis ammendub minu initsiatiiv ja tuleb keegi, kes teeb seda võib-olla juba paremini ja teistmoodi," rääkis Sõõrumaa.

Kui juhivalimiste korda täiskogul suurt ei muudeta, siis vähemalt ühe olulise muutuse EOK põhikiri siiski saab. Nimelt plaanitakse olümpiakomitee juurde luua spordiarbitraaž.

"Siin on näiteid küll, kus kaheksa kuni kümme aastat käiakse mingisuguste teemadega kohtus. Et mitte koormata niigi ütleme mitte heal rahalisel järjel olevaid olümpiakomitee liikmeid, kes tihtipeale on kohtu üheks osapooleks, siis kokkulepped saab arbitraažiga märksa selgemalt ja kiiremalt lahenda."

Sõõrumaa täpsustas, et arbitraaži võib vaja minna näiteks siis, kui lahendada on tarvis vaidlus alaliidu ja mõne klubi või juhatuse liikme vahel.

"On see siin taekwondod, mis minu arust käisid vähemalt seitse-kaheksa aastat kohut. Minu meelest tantsijad käivad täna kohtu oma juhatuse liikmetega. Üsna mitmes alaliidus on vaidlused. On üleminekurahade kohta, mis on alati vaidlusi tekitanud. Ja on igasugused väljaarvamised ja võimu ülevõtmised. On nõndanimetatud mittetulundusühingutega mängimisi. Neid kõiki saab märksa kiiremini lahendada arbitraaži kaudu."

Praeguste plaanide järgi peaks spordiarbitraaži kuuluma vähemalt viis inimest, kusjuures keegi neist ei tohiks kuuluda ühegi spordialaliidu juhtorganisse. Abitraaži liikmed määrab kolmeks aastaks EOK täitevkomitee ning sama komitee võib nad sõltumata põhjusest igal ajal tagasi kutsuda. Spordiarbitraaži otsus oleks vaidlejate jaoks lõplik ehk hilisemat kohtuteed sellele enam ei järgneks.

"Kui osapooled on oma lepingusse sisse kirjutanud, et nad lepivad arbitraažiga, siis see on lõplik. Nii on terves maailmas, nii on ettevõtluses, et arbitraaž lihtsustab oluliselt suhtlemist," lisas Sõõrumaa.

Aga lõpetuseks, kui olümpiakomitee president juba ajakirjaniku juurde satub, siis on ikka kombeks küsida, et ega ta Veerpalu näinud ole. Vastus sellest ei muutu.

"Kahjuks ei ole. Olen paar korda talle sõnumi saatnud. Ta ei ole mulle vastanud, aga ma meelsasti suhtleks temaga," ütles Sõõrumaa.