Kaks eelmist MM-turniiri lõpetas Eesti kaheksanda kohaga. Et maailma edetabelis langeti aga üheksandaks, alustatakse Prahas nõrgemast tugevusgrupist. Saalihoki MM-il kasutatakse kolmandat korda võistlusmudelit, kus 16 koondist on jagatud kahte tugevamasse (A ja B) ja kahte nõrgemasse (C ja D) alagruppi. Tugevamate kaks esimest pääsevad otse veerandfinaali, kaks tagumist ja nõrgemate alagruppide kaks paremat moodustavad neli kaheksandikfinaalpaari.

Eesti kuulub C-alagruppi, kus vastasteks Poola, Tai ja Austraalia, kelle kohad maailma edetabelis on vastavalt 14., 22. ja 13. "Poola on tugev vastane," lausus peatreener Risto Lall intervjuus saalihokiliidu pressiteenistusele. "Hea võistkond, kes on eriti tugev just eriolukordades ehk arvulises ülekaalus ja vähemuses. Tallinnas kevadel peetud mängu meenutades, siis viis viie vastu mängu me domineerisime, aga Poola väravavahi esitus ja eriolukorrad hoidsid kohtumist tasakaalus."

"Kindlasti soovivad kõik alagrupist edasi pääseda, aga Poola on tõesti põhikonkurent," ütles Lall. "Austraalia on füüsiline võistkond, kes taktikaliselt tugev, sest pikalt koos olnud ja neid juhendab endine Soome kõrgliigaklubi Jyväskylä Happe peatreener Seppo Pulkkinen. Tai meeskond on tugevdatud paari tugeva Rootsi taustaga mängijaga ja eelinfo ütleb, et nad tulevad MMile plaaniga üllatada. Ma ei oota ei Austraalia ega Tai vastu kerget vastasest ülejooksmist. Võit tuleb ikka välja teenida."

"Samas alagruppi hindan soodsaks ja mängugraafikut meelepäraseks. Alustame Austraaliaga ja saame pidada teise mängu Poolaga."

Lall usub, et edu korral tuleb minna kaheksandikfinaalis vastmaisi Taaniga. "Olen suhteliselt kindel, et Taani ei suuda B-alagrupis Norrat alistada ehk usun, et meie C-alagrupi võitja kohtub kaheksandikfinaalis just Taaniga. Sellest, et B-alagrupi kaks esimest kohta hõivavad Rootsi ja Soome, ei tohiks kahtlust olla. Norra oleks Taanist selgelt keerulisem vastane, sest nad on tehniliselt tugevam ja omab koosseisus mitmeid kogenud otsustajaid. Seega ideaalis tahaks mängida kaheksandikfinaalis Taaniga. Selleks peame ilmselt ise alagrupi võitma."

Lalli sõnul on Eesti edu pant meeskondlikkus. "Minu ja Jonase [abitreener Jonas Thomsson] sätestatud uus mängusüsteem, mida koondises pole varem viljeldud, on senistes kontrollmängudes toiminud. Võrreldes valikturniiriga oleme kõvasti arenenud. Peame õnnestuma palliga mängus, võtmekohaks on kriitiliste pallikaotuste vältimine – näiteks Läti vastu 5:8 kaotatud mängus maksid kätte just rumalad pallikaotused keskväljal, kust vastane teenis lihtsaid kontrarünnakuid. Muidugi tuleb oma võimalused ära realiseerida."

"Meie eesmärk pole esimese survega pall kätte saada, vaid sundida vastane tegema võimalikult kehva otsust, et seejärel pall kätte saada. Ründefaasis nõuame mängijatelt palliga loovust. Nurka minna on lihtne, aga seda me ei soosi. Rünnakul on lubatud riskida. Tähtis on keskväli edukalt ületada, aga ründetsoonis on targad riskid kindlasti lubatud. Vise on reeglina hea lahendus."

Kahel eelmisel MM-il lõpetas Eesti kaheksa tugevama hulgas. "MM on alati keeruline. Meie esimene eesmärk on alagrupist edasi pääseda, sest tõesti ei soovi jääda mängima 13-16. kohale. Kui see õnnestub, siis tuleb võtta mäng korraga ja iga võit on saavutus. Eesmärk on võimalikult hea tulemus, aga olen rahul, kui tuleme kümne sekka. Koht kaheksa parema seas oleks hea ja kuues koht juba väga hea tulemus."