Sõjajärgsel 1948. aasta Londoni suveolümpial Nõukogude Liit ei osalenud. Mõned päevad pärast olümpia kümnevõistlust kogus Lipp Tartus peetud võistlusel olümpiakulla tulemusest 400 punkti rohkem.

Neli aastat hiljem toimus Helsingi olümpiamängude kümnevõistlus taas ilma Heino Liputa, sest nii otsustas võim.

Lipp, suurt kasvu Virumaa mees, tuli 12 korral Nõukogude Liidu meistriks ja oli tulemuste alusel lisaks kümnevõistlusele maailma tipus ka kuulitõukes ja kettaheites. Kuid välismaale võistlema Lipp ei pääsenudki. Nõukogude võim ei lubanud.

Olümpiale sai Heino Lipp alles 40 aastat hiljem, kui kandis Barcelona suveolümpia avatseremoonial Eesti sini-must-valget. Ta tegi seda väärikalt, nagu oli elanud kogu oma elu.