ERM-i mõisapargi paviljonis malet mängides tõdes maleentusiast Heino Laiapea, et kui poleks olnud Paul Kerest, ei mängitaks ehk Eestis niigi palju malet. Siiski tunneb ta muret, et noorem põlvkond kipub malemängu unustama.

"Juba väikestele lastele tuleb anda malenupud kätte ja esialgu nad lihtsalt mängivad nendega. Kui keegi kõrval nendega mängib, siis nad hakkavad vaatama. Tuleb anda võimalus," ütles Laiapea intervjuus ERR-ile.

Aga mis võiks olla see, mis noored maletamist proovima kutsuks? Välismeedia põhjal on mitmes riigis malelaudade müüki positiivselt mõjutanud näiteks malegeeniusest rääkiv populaarne Netflixi lühisari The Queens Gambit. Viimasel ajal tekkinud noorte suuremat malehuvi on täheldanud ka Herman Pedmanson. Olles ise aga juba seitsmeaastasest saadik maletanud, on ta oma sõprade seas pigem erand.

"See on selline mäng, mis võtab kaua aega ja seal peab mõtlema. On ju teisi asju, mida näiteks võiks mängida - Playstationit või X-boxi. Selliseid teisi sööte on veel, mida selle asemel teha," rääkis malemeister Pedmanson.

Ajal, kui ühise laua taga on kokku saada keeruline, võiks mängida näiteks 19. sajandi kirimalet, edastades oma käigu posti teel. Nüüd on aga elu natuke lihtsam, sest malet saab mängida läbi interneti. Veebikeskkonda on praeguse viirusohu tõttu kolinud ka maleturniirid.

"Mulle endale eriti ei meeldi, sest päris elus oli ikkagi parem mängida, adrenaliin tõusis ja kella said ise lüüa," rääkis Pedmanson. "Lauatunnetus oli parem kuidagi. Võib tunduda, et kui mängid internetis, siis laud on väiksem ja lihtsam vaadata, aga tegelikult on ikkagi päriselus parem."

Oled sa siis Eesti meister või lihtsalt malehuviline, internetimales leidub vastane igal juhul. "Olen mänginud ühe võõramaalase vastu. Ta oli noorem, aga mina võitsin," muigas Laiapea.

Jäädvustusi erilistest malemängudest saab üles laadida Eesti Rahva Muuseumi pildiaita.