"Korralduslik pool on hästi. Elamistingimused täiesti normaalsed, võistluspaikadesse transport normaalne ja ka võistluste korraldus täiesti okei," rääkis Eesti Olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju ERR-ile.

Millist rolli peaksid Euroopa mängud suures spordis mängima? "Ta peaks mängima sellist rolli, et oleks kord nelja aasta jooksul võistlus, kus Euroopa kontinendi osavõtvate spordialade meistritiitleid jagatakse, sellisel juhul oleks kindlasti roll olemas," arutles Raju. "Täna on ta selline seinast seina võistlus, kus osade alade jaoks ongi EM, osade alade jaoks on ta lihtsalt tore võistlus. Aga toredat võistlust praegusesse rahvusvahelisse võistluskalendrisse mugandada on jube raske. Seal on niigi juba väga palju asju ees. Selleks, et ta oma rolli reaalselt välja mängiks, peab ta ikkagi olema tiitlivõistlus."

Tänavu selguvad Euroopa mängudel Euroopa meistrid vaid kahel alal – judo ja poks.

Miks need Euroopa mängud kuidagi käima ei taha minna? "Kui oleks olnud turgu, oleks ta juba ammu tekkinud. Lihtsalt Euroopa kalender on nii tihe, et kunstlikult tekitada sinna üks võistlus ja öelda, et see on tähtsam kui teised, ei ole võimalik," tõdes Raju. "Selleks peavad rahvusvahelisel alaliidud aktsepteerima, et selline üritus on, et ta on jätkusuutlik ja ise sinna panustama."

Eestil on väljas päris suur koondis, paljudel puudub tiitlivõistluste kogemus. Kas Euroopa mängud on Eesti sportlaste jaoks hea sissejuhatus sellele, mis ootab ees näiteks suveolümpial? "Kindlasti. Sellise suure kobarvõistluse kogemuse saab siit väga hea," kinnitas Raju. "Ega siis see tase siin ühelgi alal väga vilets küll ei ole. Võistlus on ikkagi võistlus. Kuidas toimub elu ja võistluspaika liikumine ja kõik see muu ühel suurel üritusel, mis on pool olümpia suurusest, selle kogemuse ta annab väga kõva."