"Meie, NFL, tunnistame, et eksisime, kui ei kuulanud varem oma mängijaid ning julgustame kõiki arvamust avaldama ja rahumeelselt meelt avaldama," sõnas Goodell. "Meie, NFL, usume, et mustanahaliste elud loevad."

Hümni ajal ühele põlvele langemine on USA-s olnud päevakajaliseks alates 2016. aastast, kui vaikse protestiaktsiooni algatas Colin Kaepernick, kes juhtis nõnda tähelepanu USA-s valitsevale sotsiaalsele ebavõrdsusele ja politsei brutaalsele käitumisele.

2017. aasta septembris teatas USA president Donald Trump, et NFL-i klubid peaksid protestivad mängijad vallandama, pärast tema kommentaari põlvitas hümni ajal juba enam kui 200 mängijat. 2018. aasta mais võttis NFL vastu otsuse, mille kohaselt esitati meeskondadele, kelle mängijad USA hümni ajal põlvitavad, rahatrahv.

"Üleriigilised protestiaktsioonid sümboliseerivad sajandeid kestnud vaikimist, ebavõrdsust ja rõhumist, mida on pidanud taluma mustanahalised mängijad, treenerid, fännid ja taustajõud," sõnas Goodell. "Võtan ühendust sõna võtnud mängijatega ja teistega, et näha, kuidas saaksime end parandada."

Nädala alguses valas õli tulle Margus Hundi koduklubi New Orleans Saintsi mängujuht Drew Brees, kes ütles, et ei nõustuks kunagi kellegagi, kes näitab hümni ajal põlvitamisega USA lipu vastu üles lugupidamatust. Pärast teravat kriitikalainet vabandas Brees avalikult neljapäeval. "Minu sõnades puudus teadlikkus ja igasugune kaastunne ja empaatia," sõnas Brees.

Reedel kirjutas Donald Trump sotsiaalmeedias, et Brees ei oleks pidanud oma esialgsest hoiakust taganema. "On asju, mille vastu võib protesteerida, kuid mitte meie Suure Ameerika Lipu vastu - EI MINGIT PÕLVITAMIST," kirjutas Trump.

"Mõistan, et see teema ei puuduta USA lippu," vastas Brees hiljem Instagramis. "See ei ole kunagi seda puudutanud. Me ei saa inimeste eest lipu taha peituda, me ei saa seda kasutada, et juhtida tähelepanu eemale mustanahaliste kogukondi ähvardavatest probleemidest. Tegime seda 2017. aastal ja tõin selle oma kommentaaridega kahetsusväärselt tagasi. Peame lõpetama lipust rääkimise ja pöörama oma tähelepanu tõelistele probleemidele, milleks on süsteemne rassiline ebavõrdsus, majanduslik rõhumine, politseipoolne jõhkrutsemine ja vanglate ning muu õigusalase reformimine."