Mina olen küll kade, kuidas on sinuga lood?

Ei saa öelda, et kade, aga sooviks küll ise olla seal.

Sa oled ise väga kaua mänginud Soomes. Millal hakkas sinu meelst üldsus tervikuna aru saama, et see võib olla täiesti reaalne ja Soome jalgpall ei ole mingi naljanumber?

Ütleme nii, et kui kolm mängu tagasi saadi Bosnialt võõrsil kaotus, siis hakkas jälle pihta seesama, et oh jah me oleme lähedal, aga midagi ei tule. Aga seejärel koondis väga hästi reageeris selle kaotusele. Võitis seejärel kodus Armeeniat 3:0 ning inimesed vaatasid peale seda tabelit ja uskusid, et see on võimalik.

Tundub, et võrdlus Jari Litmaneni põlvkonnaga on nüüd läinud Teemu Pukki põlvkonna kasuks, mis neid põlvkondi eristab?

Kui varem on Soome koondises alati olnud kaheksa-üheksa töömeest ja kaks tantsumeest, siis seekord oli 11+ töömeest. Kõik mängijad, kes seal meeskonnas on, mängivad uskumatul moel üksteise ja kogu oma riigi eest. Seda on väga-väga ilus vaadata.

Mis on Soome koondise peatreeneri Markku Kanerva fenomen?

Endine mängija pluss õpetaja, kes on võib-olla koolitundidest võtnud kaasa teatud meetodid, kuidas mängijatele selgeks teha oma ideid ja mängijad on viinud selle ellu. Ma arvan, et see on tema fenomen.

Kas Soome jalgpalli elus on viimase kümne aastaga toimunud mingi põhimõtteline muutus, mis nüüd kulmineerus selle finaalturniirile päääsemiga?

Raske öelda. Seitse aastat, mis ma veetsin seal, siis selle ajaga on näha, et kohaliku liiga keskmine tase on tõusnud. Ngau me teame, siis kõik noored mängijad, kes lähevad välismaale edasi tugevamatesse klubidesse, saavad esimesed jalgpalli põhitõed koduliigas selgeks. Võib-olla see on üks võtmekoht, mis on muutunud.

On see saavutus soomlaste jaoks kuidagi võrreldav jäähoki MM-tiitli võitmisega?

Vaadates seda, kuidas kogu riik ja jalgpalli üldsus sellele tulemusele reageeris, siis ma arvan, et see on nende jaoks küll samaväärne.

Mida meie saame õppida sellest, et ka ükskord seal olla?

Peame uskuma, peame toetama neid inimesi, kes teevad nii jalgpalliliidus kui klubide juures, kogukondades seda tööd, et meie noortes lastes kasvatada jalgpallureid ja võib-olla järgmise 20 aasta jooksul saame meiegi nautida seda.