Nora Kutti oli silmapaistev persoon nii ujuja, spordipedagoogi kui spordiveteranina. 97-aastaselt lahkunud särav daam tegeles kõrgest vanusest hoolimata aktiivse võistlusspordiga oma elu viimastel aastatelgi.

Ujumistreeningutega tegi Kutti algust juba 1930. aastatel. Ta parandas erinevatel distantsidel Eesti rekordeid 30 korda ning võitis Eesti meistrivõistlustelt 33 kuldmedalit. Lisaks oma põhialale oli Kutti aktiivne ja edukas veel kergejõustikus, iluvõimlemises ning korvpallis.

Nora Kutti kuulus esimesse Teise maailmasõja järgsesse lendu, mis lõpetas Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Kutti oli üle 30 aasta kehakultuuriteaduskonna õppejõud, hiljem töötas ta Eesti Spordimuuseumis.

Nora Kutti osales autorina mitmete spordialaste raamatute koostamisel. Ka armastus võistlusspordi vastu kestis pikalt, sest hilisemas elus võitis Kutti kamaluga veteranide klasside tiitlivõistluste medaleid. Veel 2018. aastal võitis ta kergejõustikus veteranide MM-ilt kolm kuldset medalit.

Nora Kutti on pälvinud Valgetähe V klassi teenetemärgi, samuti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia. 2014. aastal sai temast Tartu linna aukodanik.