Videosüsteem oli tähelepanu keskmes ka Saksamaa ja Tšiili vahelise finaali ajal. Kohtumise 63. minutil lõi Tšiili mängija Gonzalo Jara küünarnukiga sakslast Timo Wernerit näkku, kuid peakohtunik Milorad Mažic otsustas pärast video vaatamist Jarale varast dušši tähendava punase kaardi asemel näidata kollast hoiatuskaarti.

"Kindlasti on omavaheline suhtlemine ja selle otsuse edastamine kitsaskohad, omavaheline kommunikatsioon praegu lonkab," tõdes Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike koolitusjuht Hannes Kaasik intervjuus Vikerraadiole. "See on arusaadav, et see lonkab. Praegu on testiperiood ja see tuleb ainult kogemusega. Mida rohkem oled teenindanud sellise süsteemiga mänge, kus on videoabi olemas, läheb [olukord] järjest paremaks."

"Aspekte on palju, miks ta lonkab. Esiteks juba see, et see on uudne, teiseks see, et seal on väga erinevatest rahvustest kohtunikud, kes peavad omavahel suhtlema ja võib-olla inglise keel ei ole pingeolukorras nii sorav kui tavaolukorras rääkides," lisas Kaasik.

"Mingisugune aeg sellele ikka kulub, päris kahe-kolme sekundiga ei saa selliseid asju ära otsustada. Peame kõik sellega harjuma," lausus Kaasik. "Meil pealtvaatajatena on see uudne, et aega kulub, kohtunikele on see uudne. Kindlasti seda peaks parandama, aga mingi aeg kulub sellele ikka."

Pronksikohtumises Portugali ja Mehhiko vahel protesteeris Mehhiko peakohtuniku otsuse vastu mitte määrata nende kasuks penaltit ega vaadata olukorda videokordusest, järgnenud sõneluse tõttu pidi mehhiklaste peatreener Juan Carlos Osorio väljaku kõrvalt lahkuma.

"Ega see videokohtunike süsteem pole selline võluvitsake, et sellega muutub kõik perfektseks ja ühtegi eksimust enam ei tule, inimlik faktor jääb ikkagi alles," nentis Kaasik. "Lõpuks on see ikkagi kohtuniku otsustada, tema otsustab, kas kontakt oli piisav penalti määramiseks või mitte."

"Vastavalt jalgpallireeglitele ei tähenda löömine automaatselt punast kaarti ja vägivaldsust, seal tuleb kaalutleda, kui palju oli löögis jõudu," jätkas Kaasik. "Eks siis [finaalis] kohtunik hindas, et seda jõudu oli seal löögis vähe. See on kohtuniku tõlgendada, võib-olla mina tõlgendaksin seda teistmoodi. Sellised olukorrad jäävad, need sisaldavad vastava inimese arusaama ja tõlgendust."

Lõpetuseks sõnas Kaasik, et tema pigem pooldab videosüsteemi kasutamist. "Mina annaks rahulikult aega selle süsteemi juurutamiseks," ütles Kaasik. "Videokohtunikega mänge on tehtud alla saja. Ma näen, et sellel on väga suur potentsiaal, kohtunikud ise tahavad, sest see võtab neil oluliselt pingeid maha mängus."