"Teise poolaja alguses ei saanud mängijad head esimese poolaja lõpurütmi jätkatud," arvas koondise peatreener Karel Voolaid intervjuus ERR-ile. "Oli teada, et sakslasi oli vähem, esimese poolaja lõpus saime päris hästi palli liigutada, mängu teatud hetkedel oma kontrolli all hoida."

"Teine poolaeg oli vaja rahulikult jätkata, aga läksime võib-olla natuke liiga kiirelt liinide vahele sööte otsima. [Ilkay] Gündogan oskas klassiga neil kümnemehelise pinge maha võtta ja siis nad said hea rütmi kätte."

Emre Can saadeti punase kaardiga juba 14. minutil puhkama, mille järel olid võimalused ka Eestil ning kuulus külalismeeskond avapoolajal sihile ei jõudnud. "Minu sõnum oli see: "minu sisetunne on väga hea, kutid! Täna võib meil midagi ajaloolist olla ja võime selle mängu kätte saada"," ütles Voolaid. "Uskusime algusest peale. Nende punane kaart mängis meile paremad kaardid pihku, aga minu usk oli poolajal see, et me tahame ja läheme seda mängu võitma; et midagi suurt on meil kohe peos. Aga sakslane näitas ikkagi oma klassi ja murdis meid kõige valusamal moel."