Millega selgitada Norra suusatamise edu?
Falunis lõppenud suusaalade maailmameistrivõistlustel oli ülekaalukamalt edukaim koondis Norra, võites 11 kuldmedalit, neli hõbedat ja viis pronksi
Pooled kuldmedalitest on erakordne isegi Norra jaoks. Pärast katastroofi Torino olümpial üheksa aastat tagasi on Norra suusatajad tiitlivõistlustel küll domineerinud, aga tavaliselt on jäänud kuldmedalite arv umbes viie juurde.
Aastal 2011 kodupubliku ees Oslos võideti kaheksa kulda. Lõviosa tuleb muidugi murdmaasuusatamisest, näiteks kuuest naiste kullast läks Norrale viis, Therese Johaug võitis kõige edukamana kolm kuldmedalit.
Lisaks muidugi jätkub senine dünaamika – enam kui pooled tiitlivõistluste medalitest on pärast Torino olümpiat kuulunud Norrale.
Naiste osas pole kullasadu üllatav, tänavust hooaega on valitsetud mäekõrguse ülekaaluga ka MK-sarjas. Maailmameistrivõistlusteks jõudis tippvormi ka meeste koondis Petter Northugiga eesotsas.
Juba MM-i algfaasis konstateeris klassikasprindis 18. koha saanud Peeter Kümmel Vikerraadiole: „Norrakad on tõesti ülivõimsad. Nagu näha, nad ei ole tehtud teisest materjalist kui mina, lihtsalt on leitud mingi käik, metoodiliselt või mõnes muus asjas, mida tehakse oluliselt paremini. Mina püüan ka hästi teha, ma arvan, et koondise foonilt ongi hästi läinud, aga ma tahan ikkagi võrrelda ennast maailma parimatega ja seal praegu jääb midagi puudu, nagu näha on.”
Miks Norra suusatamine sai Falunis ülejäänud maailmaga sisse märkimisväärse vahe? „Arvan, et sellele on mitmeid põhjuseid, peamised neist on suusakultuur ja kogu tiimi väga hea töö, ka kõige pisemad detailid on paigas,” rääkis Vikerraadiole Falunis sprindis hõbeda võitnud norralane Ola Vigen Hattestad. „Ja muidugi tõsiasi, et meil on lihtsalr palju suusatajaid. Kui näiteks vaadata Norra meistrivõistlusi, siis stardis on 100, võib-olla isegi 150 suusatajat, kes muuga ei tegelegi – on professionaalid. Ja mõni neist osutub ikka edukaks. Seda kõike võib väita juba aastaid, aga tõesti, tänavu on vahe teistega veelgi suurem.”
„Treeningmetoodikas tegin mina muudatusi enne Sotši olümpia-aastat. Olen suurendanud mahutreeninguid ehk siis liikunud rohkem traditsioonilise murdmaasuusatreeningu poole,” jätkas Hattestad. „Arvan, et suurem osa Norra suusatajaid teeb sama, kasutab traditsioonilisemat, vana kooli treeningmetoodikat.”
Sarnast teemat käsitles 23. veebruaril ka Õhtulehe ajakirjanik Ott Järvela, tuues Norra edule sarnaseid põhjuseid – suurem konkurents, rohkem vahendeid, aga ka kultuuriline iseärasus, kõrgem alkoholi hind, rohkem liikumist värskes õhus.
Eesti Suusaliidu peasekretär Jaak Mae, kes ise on karjääri vältel Norra suusaeluga tihedalt kokku puutunud, sõnastas Norra edu selgitades hakatuseks kolm põhjust. „Mis seal edu taga on? Üks ja võib-olla kõige lihtsam ja arusaadavam asi on see, et Norras on murdmaasuusatamine jätkuvalt number üks ja lapsevanemad viivad oma lapsed kõigepealt murdmaasuusatrenni. Teisalt on see väga palju nende kultuuris kinni, väga palju liigutakse ja matkatakse värskes õhus ka talvel, lapsed võetakse suuskadele ja nad on päev otsa väljas lume sees,” rääkis Mae. „Tänu sellele, et ta on nii populaarne, on seda massi nii palju ja treeningud, mida juba noorest peast tehakse, on väga tugevad ja intensiivsed, tugevamad sõelutakse välja või n-ö jäävad ellu. Järgmine tippspordi eeldus ongi väga hea tervis – kui oled võimeline seda tugevat ja intensiivset tööd juba noorest peast tegema. Teistel riikidel on valik võib-olla väiksem ja tuleb treeningutes ja tervisega tihti kompromisse otsida.”
„Kui seda MM-i vaadata, siis nii Rootsil kui Norral on ka tippude hulgas tagasilööke olnud, kes on haigestunud ja ei ole starti pääsenud, aga pink on väga pikk ja leitakse sealt uued sportlased, kes saavad võimaluse ja esindavad neid samaväärselt,” jätkas Mae. „Väga oluline asi on ka sporditeadus ja infovahetus, teadusuuringud. Olles ise käinud Norras nii Olympiatoppenis kui Oslo ülikoolis ja näinud, millised võimalused ja mis teadusuuringuid seal tehakse, palju seal ülikoolis on sporditeaduse poolelt külalisprofessoreid, on nad ilmselt ka sellega muust maailmast ees. Lisaks suusagümnaasiumite pool, neid on üle riigi, keskustesse kokku koondatud. Ma arvan, et selles nad ongi tugevad. Teades, kui palju vahendeid nad investeerivad suuskadesse ja kõigesse muusse, siis sealt see vahe tuleb. Tipus juba loevad kümnendikud, mitte sekundid ja igas sektoris, kus nad on teistest natuke paremad, kajastub see ka tulemustes.”
Toimetaja: Maarja Värv