Ebakõla Eesti rattaspordis: alaliit ja võistluste korraldajad vaidlevad kalendritasude üle

Video
Aet Süvari
27.03.2016 22:19
Rubriik: Jalgrattasport

Populaarsete rahvaspordisarjade korraldajad pole rahul jalgrattaliidu kalendritasudega. See on kaasa toonud hulga probleeme.

Eesti jalgrattaspordis tekkinud ebakõla tõttu võivad profiratturid ja kohtunikud tänavu populaarsetest rahvaspordivõistlustest kõrvale jääda. Sel talvel leidsid Estonian Cupi rattamaratonide sarja ja Filter maanteekarikasarja korraldajad, et iga-aastane jalgrattaliidule makstav kalendritasu pole vastavuses nende ootuste ning võimalustega. Iga etapi eest tuleb maksta eraldi kalendrimaksu - 200 eurot, kui osalejate arv etapil jääb alla 500. Kui üle 500, siis 300 eurot.

Filtri sarjas on sel aastal kaheksa etappi, mis tähendab summat vahemikus 1600 kuni 2400 eurot. Jalgrattaliit selleks hooajaks siiski järeleandmisi ei tee. Kui korraldajad otsustasid, et sel juhul nad end sellel aastal kalendrisse ei kannagi, võttis rattaliit sisse jäiga hoiaku ning viitas rahvusvahelise jalgrattaliidu UCI reeglitele, mis keelavad litsentseeritud ratturite ja kohtunike osalemise võistlustel, mis ei kuulu rahvusliku alaliidu kalendrisse.

"Neid seadusi - UCI seadusi - saab tõlgendada nii- ja naapidi, lähtuvalt sellest, kuidas parasjagu kellelegi kasulik on, varasematel aastatel on kohtunikud käinud ka nendel üritustel, mis ei ole kalendris, samuti on sportlased käinud nendel üritustel, mis ei ole kalendris ja meie arvates peaks see ka kaine mõistusega niimoodi jätkuma, sest ala populariseerimise seisukohast on ju super, kui tegelikult meie ässad eesotsas Taaramäe ja Kangertiga osaleksid ka vahel mõnel külaüritusel ja inspireeriksid kohalikke noori rattaüritustel osalema," sõnas Filter maanteekarikasarja peakorraldaja Mihkel Reile ETV-le.

Üks asi on suured staarid, kes põhilise aja pedaalivad niikuinii välismaal. Kuid ka kodu-Eestis on küllaga tuntud rattureid, kes sellisel juhul peaksid sarjast kõrvale jääma. "Meie klubi huvi on sõita ikkagi maratonsarja ja me sõidame kõiki neid sarju. Registreerisime klubi rattaliidus. Täna ma ei saa aru, mis ma tegema pean, kas ma võtan litsentsi, ei võta, ma ei saanud targemaks," sõnas Erki Pütsep Redbike'i meeskonnast.

Kui litsentseeritud rattur siiski sellisel võistlusel osaleb, võib rattaliit talle trahvi teha. Ratturitel on seega valik - võtta litsents ja jääda sarjadest kõrvale või sõita kaasa ilma litsentsita. "Mul on olnud 30 aastat litsents ja võtaks ka edaspidi. Täna ma ei näe mingisugust põhjust litsentsi võtta. Ma saan vabalt sõita ilma litsentsita. Trahvi saada ei taha ja litsentsi võtma ei pea, aga ma tahan sõita sõite, mis mulle meeldivad."

Ainuüksi rahvasportlasele polegi litsentsi vaja, küll aga neile ratturitele, kes tahavad osaleda näiteks Eesti meistrivõistlustel. "Meie klubi peab mõtlema," ütles Pütsep. "Meil on siin 50-60 sportlast, läksime rattaliitu sellel eesmärgil, et saame võtta litsentsi ja Eesti meistrivõistlustel esindada meie klubi. Täna ma ei tea, kas me seda teeme."

Kas see tähendabki, et kuulsad nimed jäävad kõik sarjadest kõrvale? "Ma ei usu, et keegi kõrvale jääb. Mina, kui ma täna võtan litsentsi, siis ma kõrvale kindlasti ei jää, võib-olla siis maksan trahvi. Ja siis kui rahakott tühjaks jääb, siis lihtsalt ei lähe starti."

Probleemi see aga ei lahenda. Möödunud aastal toimus Reile sõnul Eestis umbes 180 rattaspordiüritust, millest kalendrisse kuulusid ainult pooled. Sel aastal, kui suuremad sarjad kõrvale peaks jääma, seisab ametlikus kalendris üksnes kolmandik võistlustest. Reile rõhutab, et nad pole kalendrisse kuulumise vastu, aga praegune süsteem ei soosi rahvaspordiürituste korraldamist.

"Ühest küljest rahvaspordiüritused on küll rattaspordi populariseerjad ja selle massidesse viimise eestvedajad ning teiselt poolt siis kohustusega maksta kalendrimaksu ja sealt poolt pidada üleval ka noortesporti ja eesti meistrivõistlusi, aga teiselt poolt me leiame, et kui me peame olema maksjad, siis võiks see süsteem ka natuke aidata kaasa meie tööle," lausus Reile. "Võibolla oleks nii rattaliidule kui meile mõistlik seda kalendrisüsteemi koos üles ehitada niimoodi, et see oleks ka selge korraldaja huvi ka sinna kuuluda."

Reile sõnul pole kõik siiski veel lõplikult kadunud, sest rattaliiduga käivad läbirääkimised, mida ta nimetab "positiivseks ja konstruktiivseks", nii et lootust kompromissile on. "Ma ei välistaks, et langetatud otsuste valguses me siiski omapoolse kompromissina 1. aprilliks selle kalendriga liitume."

Reile rõhutab, et selle kompromissi eeldus on see, et rattaliit üritaks siiski aktiivselt sellele probleemile pikaajalisemat lahendust pakkuda, mis kõiki osapooli rahuldaks.

Toimetas
Siim Boikov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar