Kas Magnus Pehrsson peaks Eesti koondise peatreenerina jätkama?
Eesti jalgpallikoondis alustas EM-valikturniiri võõrsil Bosnia ja Hertsegoviina vastu äärmiselt armetult. 0:5 kaotus on paljud pannud senisest tugevamalt küsima: kas Magnus Pehrssoni päevad koondise eesotsas on loetud? Nagu sageli sarnastes olukordades juhtub, võib leida põhjendusi nii jäämiseks kui lahkumiseks. Alljärgnevalt neli poolt- ja vastuargumenti.
Magnus Pehrsson EI PEAKS jätkama Eesti koondise peatreenerina, kuna...
...Eesti koondise mängupilt mureneb igast otsast. Pehrssoni käe all on ründemäng pidevalt virelenud (11 valiksarjade mänguga kokku neli väravat - vähe!), nüüd on asjad täiesti lõhki ka kaitses.
Teiseks, Eesti koondise suhtumine väljakul eriti Bosnia ja Hertsegoviina - Eesti matši lõpuosas oli allapoole soovitud arvestust. Säärane allaandmine valiksarja kohtumises viitab küsitavustele meeskonna sisekliimas, mille hoidmise nimel lasub suurim vastutus peatreeneril.
Kolmandaks, Eesti on viimases kolmes mängus teinud ühe pigem pettumust valmistanud 1:1 viigi Maltaga ning kaotanud Portugalile ja Bosnia ja Hertsegoviinale kokkuvõttes 0:12. Spordis tavatsetakse öelda: oled nii hea, kui näitasid oma viimases mängus. 0:7 isegi Euroopa meistri või 0:5 ebamugava vastasega ei oleks olnud rahuldav ka 1990. aastate madalseisus.
Neljandaks. Kui varem võis pead vangutada Eesti ohtlikkuse osas standardolukordade realiseerimisel, siis kaitsetöös saavutati eile täiesti uus tase - neli väravat standarditest on ikka üle mõistuse suur läbikukkumine, olgugi, et üks neist oli penalti.
Magnus Pehrsson PEAKS jätkama Eesti koondise peatreenerina, sest...
... järgmised valiksarja matšid on juba kuu aja pärast. Selle ajaga on üliraske uut head peatreenerit leida ja tõenäoliselt ei leitakski ning peataolek võib mõne ajutise juhendaja korral veelgi süveneda.
Teiseks, see oli MM-valiksarja kõige raskem matš. Eeldatavalt läheb edaspidi kergemaks, Belgias pole nii vaenulik atmosfäär. Statistika ei valeta: Tarmo Rüütli koondis oli Zenicas 2008. aastal veel kahe värava võrra hädisem.
Kolmandaks. Kõigest hoolimata on Magnus Pehrssonil võrreldes mitmete eelkäijatega parem võiduprotsent. Rootslane on võitnud Eesti koondise eesotsas kolmandiku mängudest. Tarmo Rüütli oma teisel ametiajal ja Arno Pijpers võitsid umbkaudu 30% mängudest, Teitur Thordarson ja Jelle Goes selgelt vähem.
Neljandaks, Eesti jalgpalli filosoofiline plaan näeb ette pikaaegset, kuid kindlat ja rahulikku arengut, kuhu üksikute mängude põhjal ja emotsiooniderohketel hetkedel langetatavad äkkotsused üldjuhul ei sobitu.