Eesti poksikoondise peatreener: miks mitte võtta MM-ilt medal? ({{commentsTotal}})

Foto: Elmo Riig / Eesti Meedia / Scanpix

Käesoleva nädala lõpus algavad Venemaal Jekaterinburgis olümpiapoksi maailmameistrivõistlused. Kui paljudel spordialadel jagatakse tänavustel MM-võistlustel ka olümpiakohti, siis poksis selgitatakse Tokyo mängudest osavõtjad tuleval kevadel toimuvatel valikvõistlustel.

Eesti koondisse kuulub Jekaterinburgis peetaval MM-il kaks sportlast. Meeste kehakaalus kui 69 kilogrammi võistleb 20-aastane Pavel Kamanin ja kehakaalus kuni 81 kilogrammi 19-aastane Stiven Aas.

Eesti poksikoondise peatreeneri Artur Sinilille sõnul on MM-koondise suurus optimaalne. Võistkond elab läbi põlvkondade vahetust, kuid Kamanin ja Aas on noorele eale vaatamata juba piisavalt kogenud, et täiskasvanute tippvõistlustel hakkama saada.

Algavate võistluste eesmärkidest rääkides on Sinilill oma spordiala suhtes kirglikule inimesele omaselt optimistlik. "Kuna oleme käinud laagrites, siis oleme MM-iks saanud päris hästi ettevalmistust. Stiven Aasal on see poole aasta jooksul kolmas tiitlivõistlus," lausus ta Vikerraadiole.

"Oleme käinud neljas laagris ja teinud kaks laagrit kodus. Oleme Venemaal käinud laagrites, nüüd tegime viimase laagri Saksamaal koos Saksamaa, Iiri ja Soome koondisega. Pilt poiste puhul on väga hea."

"Loomulikult ei ole me esinumbrid ja esimesele kohale ei pretendeeri, aga miks mitte võtta medal ka MM-ilt," usub Sinilill. "Kui loos õnnestub ja natuke õnne on, siis Stiven Aasal ja Kamaninil on reaalsed võimalused võita medal."

Nii Kamanin kui Aas on vähemalt praegu seadnud spordi oma elus prioriteediks number üks. Sinilill ütleb, et mehed on valmis tõsiselt panustama ja tegema tööd olümpiamängude nimel.

"Kui me sellele olümpiale ei pääse, siis järgmine olümpiatsükkel saab olema neile väga tõsine ettevalmistus. Minu eesmärk järgmiseks olümpiaks on, et Eesti poksija saab olümpiale."

Tugev MM-võistluste kandidaat oli ka 30-aastane Ainar Karlson. Erinevalt noorematest koondisekaaslastest ei saa tema aga spordile samal määral keskenduda. Siiski on tegemist mehega, kes rahvusvahelisel tasemel endiselt igati konkurentsivõimeline.

"Hetkeseisuga teeb ta tööd, tal on pere ja selle kõrvalt ei olnud otstarbekas ja mõistlik osaleda MM-il, kui ei saa piisavalt trenni teha," lausus Sinilill. "Aga meil on küsimärk olümpia kvalifikatsioon, mille üle ta veel mõtleb. Kui novembris saame teada, millal on olümpia kvalifikatsioon, siis otsustame tema sportlaskarjääri saatuse: kas ta tahab või ei taha?"

Üks tiitlivõistlus on poksijatel tänavu juba selja taga. Juunis peetud Euroopa mängud tähendasid olümpiapoksimises ühtlasi Euroopa meistrivõistlusi. Eesti koondis oli väljas kuue sportlasega.

Euroopa mängudel koguti kaks võitu ja kuus kaotust. Ühe vastase suutsid alistada Kamanin ja Karlson.

Artur Sinilill hindab koondise toonast esinemist: "Üle tüki aja oli koondis päris suur. Kümnest kaalukategooriast oli Eesti koondis esindatud kuuel. Minu arust esinesime väga väärikalt: kaks võitu ja kaks ülinappi kaotust. Poisid poksisid täiesti väärikalt ja konkurentsivõimeliselt. Vaadates, kellele nad kaotasid - põhimõtteliselt esinumbritele."

Suvel kirjutas peatreener poksiliidu kodulehel, et Eesti noorte poksijate arenguks on tarvilik senisest indiviidikesksem lähenemine treeningutele. Mida Artur Sinilill selle all täpsemalt mõtleb?

"Nende isiklikud treenerid peavad panustama individuaalsetele treeningutele. Kui enne oli 50-50, siis 30 protsenti läheks grupitreeninguteks ja 70 protsenti individuaaltreeninguteks. See tähendab seda, et me läheneme juba professionaalsemalt. Hakkame lihvima seda kivi, mis meil on. Teist varianti ei ole, et saada paremaks. Treeningmaht 25-30 tundi nädalas on põhimõtteliselt kohustuslik neile, kes tahavad tiitlivõistlustel käia."

Sinilille sõnul jätavad soovida ka treenerite teadmised. "Ma olen otsinud neid valukohti, miks me ei ole täna jõudnud nii kaugele. Ma arvan, et treenerite tase jääb ka vajaka. Oleme kauges vene ajas kinni. Tuleb minna edasi ja teha treeneri arengutööd ka. Et oleks omavaheline kontakt parem ja ka üksteist toetataks rohkem. Täna on see tahaplaanile jäänud: treenerid ei suuda leida ühist keelt ja ei saa võib-olla kõige paremini läbi. Olen tahtnud rohkem treenereid ühisele tööle kaasata."

Toimetaja: Siim Boikov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: