Rannavõrkpalli projektijuht Urmas Piik loodab ala mitmekülgselt arendada ({{commentsTotal}})

Foto: Urmas Luik/Scanpix

Kuigi saalivõrkpallis mängib Eesti rahvusmeeskond teatavasti väga kõrgel tasemel ja ka naiskond tegi lõppenud aastal suure arenguhüppe, ei ole rannavõrkpallis seis hetkel kiita. Viimased saavutused on jäänud aastate tagusesse aega, kui Kristjan Kais ja Rivo Vesik Euroopa- ja Maailmameistrivõistlustel kõrgeid kohti noppisid. 2008. aastal osales paar lausa Pekingi olümpiamängudel. Pärast seda on Eesti rannavõrkpall erinevatel põhjustel aga nö kuulsust kaotanud.

Seda trendi asutakse nüüd aga Urmas Piigi juhtimisel muutma. Piik kinnitab, et tuli alaliitu pikema visiooniga, mitte lühikeseks ajaks ning seda tõestab ka tema plaan rajada Eestisse rohkem võimalusi tegeleda rannavollega aastaringselt.

"See on üks suur eesmärk, et saaks aasta läbi ka Eestis rannavollet mängida. Tegelikult Nõos on meil sisehall täitsa olemas. Seal on huvi päris suur ja on näha, et inimesed ootavad seda, et saaks ka talvel rannavollet mängida. Lootust on, aga midagi konkreetset kahjuks veel lubada ei saa. Aga ühe või kahe aasta pärast on rannahall olemas meil," käis Piik Vikerraadios veksli välja.

Kuna rannasporte on Eestis teisigi, näeb Piik varianti sisevõimaluste loomise osas nendega jõud ka ühendada: "Selles vallas on mõtted käinud ja koostööettepanekud on väga oodatud."

Nagu öeldud on see eesmärk paratamatult pikemaajalisem. Hetkel käib aga töö erinevate asjade kallal, mida on võimalik näha ja katsuda juba lähikuudel.

"Valdkondi on päris mitu. Uudse asjana on järgmisel kuul, 18. veebruaril, Otepää MK-etapi raames lumevolle etapp toimumas. Toimub väike Eesti-Läti maavõistlus ja showmäng. Euroopas on lumevolle populaarsust kogumas. Värskenduskuuri vajab ka suvine karikasari ning töö selle nimel aktiivselt käib. Plaan on tuua tuurile uusi toetajaid ning uusi kohti - näiteks naised hakkavad saama rohkem tähelepanu kui seni."

Nagu ikka taandub iga ala areng paratamatult ka rahalisele toetusele. Kust seda aga leida?

"Sellega ma pean päris kõvasti pead murdma. Kindlasti peab kogu ala populariseerima ning leidma fanaatikuid, kes tahavad lahedale alale oma õla alla panna," arvas Piik.

Eesti uueks rannavõrkpalli esipaariks on tõusnud Mart Tiisaar ja Kusti Nõlvak. Kuigi ala populariseerimisel on ka neil nüüd väga suur roll, tuleb Piigi sõnul asja võtta ka sügavuti ja hoolitseda selle eest, et paare tekiks üha rohkem ja rohkem.

"Igal juhul tuleb luua süsteem, et noortel oleks lihtsam otsustada, et nad hakkavad professionaalseteks rannavõrkpalluriteks. Saalivõrkpall toimib väga hästi ja on turvaline valik alati. Rannavõrkpallis on seda teadmatust oluliselt rohkem. Siin tahaks anda oma panuse, et see üleminek oleks kergem," arvas Piik.

Nii usub ka ise kolmel korral Eesti rannavolle meistriks tulnud Piik, et tegelikult kuulub paljude saalivõrkpallurite süda hoopis rannavollele, kuid üleminek oleks lihtsalt liiga riskantne.

Kuigi Piik on uuel ametikohal viibinud vaid loetud arv päevi, on ühendust võetud ka juba Olümpiakomiteega ja arutatud, kuidas saaksid nemad ala arengul abiks olla.

"Olümpiakomiteega on uued toetused paika panemisel, aga midagi kindlat veel ei ole. Minu suur lootus on, et Tiisaar - Nõlvak sealt toetuse saaks, aga arusaadavalt ei ole neil mingeid tulemusi ette näidata. Neil on vaid väga suur tahtmine midagi ära teha ja olümpiale jõuda. Ma väga loodan, et EOK toetab neid selles," lõpetas Piik.

Toimetaja: Siim Semiskar



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: