Karl-Martin Rammo, MM on seljataga, 23. koht ei kõla kõige ägedamalt, aga mulle tundub, et sa ei ole koha ega võistluse üle väga pettunud.

Ei, pettunud ma kindlasti ei ole, aga eesmärgid olid vähe kõrgemad. On oluliselt kehvemini läinud, aga on ka paremini läinud. Esimesed 50 on täisprofid, kellega koos sõites 23. olla ei ole maailma lõpp.

Üritasin MM-i ettevalmistusega kavaldada: jätsin EM-i vahele ja tegin koduses Eestis trenni lootuses, et saan vormi väga teravaks, mida kahjuks ei juhtunud. Õnneks olid seal tulevase Tokyo olümpiaga väga sarnased tingimused. Sealt edasi sai natuke katsetada erinevaid asju ja augustis eelseisvaks eelolümpiaks ja Toyko MK-etapiks sai tegelikult väga hea ettevalmistus.

Natuke wishful thinking [soovmõtlemine - toim.] oligi MM-i tippvorm. Hooaja ülesehituse poole pealt ongi tipp sihitud augustisse. Loodetavasti ei jää see nüüd tulemata.

Mida oludest teada said ja kuidas need sulle sobivad?

Tegelikult sobivad väga hästi. Olen erinevate inimestega rääkinud, kes küsivad paralleele Rioga. Rios oli eestlasele väga võõras olukord, kus hästi suur osakaal oli hoovustel. Jaapanis on rohkem meie mastaabis normaalne purjetamine: tugeva tuule ja suure lainega meretuuled ning keerutava väiksema lainega maatuuled. Seal on omad nišid ja trikid, mis on veidike teisiti kui kodukliimas, aga suures pildis meie mõistes ikkagi normaalne purjetamine.

Sina tegutsed profina, aga käid ka tööl. Kas see oli õige otsus?

Kindlasti oli õige otsus. Tegin selle pärast Rio olümpiat. Sisuliselt 2017. aastast käin tööl. Kindlasti see mulle meelerahu ja psühholoogia seisukohalt on suur samm edasi. Kui sa ei ole aastaid järjest maailmameister, siis on alati Eestist sportlasena see küsimus, kuidas seda kõike rahastada, peret ülal pidada ja nii edasi. See võtab need pinged maha ja saan keskenduda vaid spordile.

Mis puutub olümpiasse, siis kindlasti seisab ees fookuse nihutamine ja asjade ringimängimine. Olümpia eel pean fookust järjest rohkem spordile tagasi tooma. Eelmistel aastal mõnes ajahetkes oli 50-50. Nüüd juba rohkem spordi poolel ning olümpia eel peaks olema sada protsenti sport ja nii ta ka olema saab.

Kas eelolümpia augustis peaks olema mingi näitaja või aasta varem on vara kella lüüa, et on nii või naa?

Natuke vara. Minu jaoks on esimene eelolümpia, kus pole igast riigist üks purjetaja ehk pole otseselt olümpiaformaat. Küll on sama palju paate - 35 -, aga riikide jaotus on paigast ära. Väga-väga tugevad riigid nagu Austraalia ja Uus-Meremaa, kes kahepeale moodustasid MM-il esineliku, saavad välja panna kaks tippu. Mis tähendab seda, et olümpiamastaabis on tippe ühest riigist eelolümpial rohkem. Küll aga näitab see ära pundi suuruse osapoole - mida väiksem on punt, seda rohkem on fookus kiirusel ja taktikalised väiksed vead ei tule nii kiiresti välja. Oluline on olla veidi kiirem ja usun, et olen selles üsna hea.

Praegune olukord on normaalne?

Ma ei stressa üldse. Step-by-step [samm-sammult - toim.] ja praegu tundub asi minevat plaani järgi. Oluline on, et viimased sammud saaks õigesti valitud ja tehtud. Paar laagrit tugevatega ja paar sammu edasi - usun, et siis olen olümpia eel väga heas seisus.

Vaata ka ETV spordisaate lugu: