Tagasi Mainzis: Lemsalu meenutas, kuidas Klopp hambad ristis autokummi vedas ({{commentsTotal}})

{{1560275520000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Eesti jalgpallikoondis mängib teisipäeval EM-valikmängus võõrsil Saksamaaga. Kohtumine peetakse Mainzis. 22 aastat on möödunud sellest, kui ka meil oli jalgpallis Mainziga oma side - Marek Lemsalu mängis siin hooaegadel 1996/1997. Vahepeal on klubi küll saanud uue esindusstaadioni.

Vanal staadionil vist midagi väga sarnast ei ole võrreldes aastaga 1997.

See on ikka väga palju muutunud. Siin olid ümber kruusast jooksurajad ja madalad seisukohtadega tribüünid. Peatribüün oli enam-vähem olemas tol hetkel, aga seda on ka tunduvalt parendatud.

Kui palju on tulnud siin Mainzis mälestusi meelde, sest vahepeal sa siin käinud ei ole?

Staadioni ümbrus on nii palju muutunud. Nad on siin korraliku treeningkeskuse teinud. Aga lõpuks panin pildi kokku ja ümbrus sai selgeks. Tuletasin vanalinna ka meelde - väga kena taaskohtumine.

Mul on tunne, et Saksamaal klubi endisi mängijaid austatakse. Staadionitele ei ole väga lihtne saada. Aga pressiesindaja ja kõik olid väga valmis aitama ja tahtsid ka sinuga suhelda.

Väga tore! Ikkagi 16 mängu sai mängitud ja higi valatud selle klubi eest. Kui tagasi mõelda, siis 96/97 oli kõigi aegade kõige korralikum hooaeg, kus peaaegu oli võimalik tõusta ka Bundesligasse.

Toona 2. Bundesligas mängimine... ma arvan, et me praegu ei hooma seda, kui suur asi see oli.

Jah, võib nii öelda küll. Hüpe oli piisavalt suur. Kui ikka Eesti liigast tuled ja saksa teise liigasse - see oli kõva hüpe. Aga ütlen ausalt, et ega ma tollal eriti ei tunnetanud, et midagi väga-väga suurt oleks. Tulin platsile, treener ütles, et mine mängi ja mängisin. Sain päris hästi hakkama.

Saksamaa on teada-tuntud oma publiku poolest. Kui palju siin käis inimesi vaatamas?

Vanal staadionil üks mäng tuleb meelde. Kohalik derbi Frankfurdi Eintrachtiga. 96/97 sai otsatribüünid ka ajutiselt tehtud ja selleks mänguks pingutati korralikult. Ma arvan, et rahvast tuli 12 000 kuni 15 000. Korralik mäsu käis!

Siin mängib Mainzi duubel U-19 ja siiamaani on võimalik staadionil seista püsti.

See on vastastribüün ja püstiseismise osa oligi maksimumkõrgus. Siis tuli madal katus ja see oli fännide poolt täis. Kui tulid tähtsad mängud, siis ikkagi olid otsatribüünid ja peatribüün täis. Mängudel oli 10 000+ inimest.

Seda klubi seostatakse palju Liverpooli peatreeneri ja maailma ühe parema peatreeneri Jürgen Kloppiga, kes oli ka sinu meeskonnakaaslane. Mida sa tema kohta meenutad?

Kui mina siia tulin, siis oli tal raske vigastus - põlve ristatiside - ja tegi kõvasti tööd, et tagasi tulla. Staadioni ümber olid kruusast jooksurajad ja silme ette tuleb see, et meie tegime platsil trenni ja Klopp tuli vigastusest tagasi. Lasi selliseid kiirendusi, kus tal oli nööriga autokumm taha pandud ja hambad ristis ehtklopilikud pingutused.

Kas oli juba toona näha liidriomadusi või meeletut võitlejat?

Minult on seda päris palju küsitud ja kui nüüd tagasi mõtlen, siis tõesti oli näha. Ta oli meeskonna hing isegi vigastatuna. Selleks hetkeks oli ta kogenud mängija ka juba. Kui meil olid meeskonna koosolekud ja treener küsis mängijatelt nõu, siis tema oli usaldusisik. Tollane treener Wolfgang Frank, kes ka mind siia klubisse võttis - Klopp on välja öelnud, et ta oli tema mentor. Kahjuks Wolfgang Franki enam meie seas ei ole. 2013. aastal ta lahkus...

Kui head sõbrad, tiimikaaslased olite? Kui palju omavahel rääkisite?

Ma ei saa öelda, et ma sõber olin. Rääkisime kindlasti palju nagu jalgpallimeeskonnas räägitakse, aga mitte rohkem kui vaja. Pigem suhtlesin Peter Neustädteriga, kes oli volgasakslane ja rääkis vene keelt. Aleksandr Karatajev - üks vene noor poiss oli ka. Nendega sai rohkem suheldud.

90-ndad Eesti jalgpallis oli suur otsimise aeg. Kõike üritati matkida ja katsetada. Kui Mainzi jõudsid - kui erinev see oli?

Väga-väga palju erinev. Areng on 20 aastaga metsik olnud. Võib-olla natuke võrdlekski, et kui 96/97 oli Mainzil staadion olemas, siis treeningvõimalused ei olnud ideaalsed. Tihtipeale sõitsime väikeste Volkswageni bussidega linna teise otsa treenima. A. Le Coqi ka 2000 ei olnud - mis nüüd sinna on ehitatud: muruväljakud, kunstmuruväljakud, hallid. Siin täpselt samamoodi on arenenud.

Aga Eestist tulles oli erinev?

See oli väga erinev. Mängudel oli olenevalt vastasest 10 000 lähedal pealtvaatajaid. Täiesti teine maailm.

Vaata ka ETV spordisaate lugu:

Toimetaja: Siim Boikov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: