Saaremaa spordikultuur areneb kiirelt, suureks abiks on Tänak ja võrkpall ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ott Tänak - Martin Järveoja
Ott Tänak - Martin Järveoja Autor/allikas: imago images / PanoramiC/Scanpix

Saaremaa sport on nautimas häid aegu ja seda tuleb vaid ära kasutada. Aga kuidas täpselt? Ragnar Kaasik vestles Vikerraadio saates "Spordipühapäev" neil teemadel Saaremaa vallavanema ja endise kümnevõistleja Madis Kallasega. Mõneti sümboolselt oli vestluspaigaks Kuressaare linnastaadion.

Kuulsaim Saaremaa sportlane, võib vist nii öelda, on ka kuulsaim Eesti sportlane – Ott Tänak. Selle nime eest on rallinädalavahetustel pea võimatu põgeneda ja õigusega on saarlased uhked, et Ott Tänak just Saaremaa teedel oma esimesed kiirendused tegi ja kurvid võttis.

Kui Saaremaa spordi peale veel mõelda, siis kargab loomulikult pähe ka võrkpall. Üle-eelmisel hooajal tegi Saaremaa klubi nii Eestis kui kogu Baltikumis puhta töö. Üks tiitel võideti ka sel kevadel lõppenud hooajal.

"Ott Tänak toob Saaremaale väga palju tähelepanu. Millest räägivad nii meediaväljaaanded, kui ka üle poole Eesti. Selge see, et sport läbi Oti ja tema tegude on oluliselt rohkem fookuses kui tavaliselt. Aga selle kõrval istume siin Saaremaa mõttes spordi valdkonnas ühes valusamais kohas, sest siiani ootame rahakraanide avanemist, et saaksime ühel päeval ka Kuressaare linnastaadioni lõpuni ehitada. Esimene etapp on valmis. Aga pooleli on veel tribüünihoone koos kaasaegsete riietusruumidega. See on suurim valukoht. Ott on suurim pluss, aga plusse on veel. Paljud eestlased teavad, et Saaremaa on ka võrkpalli sisuline pealinn. Jah, see aasta me kolme karikat ei võitnud, aga järgmine aasta proovime uuesti. Võistkonna komplekteerimine käib. Lisaks on meil naiskond meistriliigas ja juba pikemat aega hoiab Saaremaad spordikaardil FC Kuressaare. Nad ei ole selle ega eelmise aasta tulemuste põhjal meeskond, kes jälgib, kas nad kukuvad välja või mitte. Asju on palju nii tipp- kui harrastustasemel," rääkis Kallas.

Kuressaare linnastaadion oligi kohe planeeritud kahes etapi ehitusena. "Kui oleks plaanis olnud, et ootame suurt rahasüsti ja teeme kõik koos valmis, siis me ootaksime siiamaani ja vanal staadionil kergejõustikku sisuliselt teha ei oleks saanudki. Praegusel juhul kahjuks 2021. aasta strateegias Kuressaare linnastaadioni teist etappi sees ei ole, aga nagu mõned inimesed spordiringkondades ütlevad, siis maailmas pole raha lõppenud ja töö käib selle nimel, et teine etapp lähiajal läheks samuti töösse. Aga positiivse poole pealt saab Kuressaare 2019. aastal juurde ühe väga heas korras koolistaadioni, kus saab teha kergejõustikku. Lisaks tuleb sinna, küll mitte meistriliiga tasemel, jalgpalliväljak ja abihooned ehk Saaremaa Gümnaasium saab väga suure uue staadioni ja spordi valdkonda toimub väga suur investeering," jätkas Kallas.

Spordi- ja kultuurivaldkonda investeerimine on Saaremaale kasulik, sest see toob saarele rahvast juurde. "Ühe kohaliku omavalitsusjuhi eesmärk on saada rohkem elanikke, selle läbi rohkem maksutulu, mida saame tagasi suunata spordi- ja kultuuriobjektidesse, tegevustesse, sündmustesse. Hetkel me väga konkreetselt tegeleme sellega. Näiteks on Saaremaa saanud juurde lähikümnendi ühe korralikuma tennisehalli tänu erasektori toetusele, meil on korralik golfiväljak ja pidevalt uuenevad terviserajad. See on kõik sellepärast, et minusugustel noortel ei hakkaks siin igav. Mina elasin ise ka kümme aastat Tallinnas. Põhiline on, et siin ei oleks kolm kuud suvel huvitav ja seejärel saabuks pikk, pime ja must talvine hooaeg. Sel perioodil on meil nüüd võimalik käia jalgpalli vaatamas, võrkpalli ja nii edasi ja nii edasi. Sisesportimistingimused lähevad paremaks ning meile on juurde tekkinud väga palju discgofli väljakuid. Kõik sellised asjad on Saaremaal aktiivses töös ja ennekõike sellepärast, et noored pered ütlevad, kui neil on kultuurilist tegemist Saaremaal piisavalt, siis see on peamiseks kriteeriumiks siia elama tulemiseks. Loomulikult töökohtadest hakkab kõik pihta, aga ilma aktiivse kultuuri- ja spordieluta ei suudaks Saaremaal keegi olla," tunnistas Kallas.

Saaremaal on käimas omavalituste ühinemise teine aasta, mis on palju kasu toonud ka spordivaldkonda. "Saaremaa 12 omavalitust ühinesid eelmise aasta algul ja peale seda tekkis meil üks suur spordiosakond. See on suur samm edasi. Meil on igapäevaselt kaks inimest KOV-is tegelemas spordijuhtimise, spordistrateegiatega, arengukavadega, mida varasemalt ühelgi omavalitsusel ei olnud. Teine suurem erinevus väga paljude teiste Eesti piirkondadega on see, et meil on alles KOV-i sporditoetused tänu millele 7-8 spordiala sõltuvalt aastast saavad arvestaval määral toetust. Seda ennekõike läbi treenerite palgaraha, sest MTÜ-le üles ehitatud spordisüsteem on teinud endale karuteene ja paljud ei suuda sellises süsteemis ellu jääda. Üks on ka minu enda kunagine ala kergejõustik. Pallimänge on lihtsam nii majandada, aga individuaalalasid on palju keerulisem majandada, kui ei tule riigi või KOV-i poolset tuge. Loomulikult tuleb meile treenereid juurde, aga alati võiks rohkem. Meil on väga heal tasemel treenereid peaaegu kõigil aladel. See käib tõusude ja mõõnadega, aga praegu ma ütlen, et seis on hea. Objektid on samuti head, aga siit on kuhu edasi minna," ütles Kallas.

KOV-i juhina meeldiks Kallasele, et erinevate spordialade spekter väga laiaks Saaremaal ei lähekski. "Meil käiakse siin ukse taga küsimas, et meil on selline huviring, kas me saaksime toetust? Aga me teame, et kui tuleks näiteks jäähoki või käsipall juurde, siis see võtab ressurssi ära teistelt aladelt ja lisaks annab surve koolidele, kus lastearv on olnud pidevalt vaikselt kahanemises. Mina ütleks, et ma tahaks, et meil olekski 5-6 tugevat ala ja rohkem ei ootakski, sest ma tean kui raske on siin hakkama saada. Hea on kui tasemel on võrkpall, korvpall ja jalgpall, mis niikuinii on suured Eestis ja siis loomulikult kergejõustik ja rattasport, kus meil on Mihkel Räim ja mitmed teised Eesti tipus ning teevad tegusid ka maailmas. Alasid purjetamisest kuni motokrossini tehakse meil palju, aga Oti ja võrkpalli taustal silma paista on keeruline," ütles Kallas.

Jalgpall on Saaremaal arenenud jõudsalt tänu ala populaarsusele ja inimestele. "Jalgpalli Liidu president, kes elab Saaremaal, on palju õlga alla pannud just suhtluse poole pealt ja lisaks üks volikogu liige on väga aktiivselt seda asja vedanud. Meedia panus üle maailma ja üle Eesti on samuti see, mis toob noori jalgpalli vaatama ja kaasa elama. Nüüd unistame vaikselt ka sisehallist ning sellised asjad annavad hoogu juurde. Ühel KOV-il ei tulegi väga palju jalgpalli propageerimisse panustada. Saame olla hea ja tugev tugi, sest jalgpall on number üks ala maailmas. See on see, mille vilju FC Kuressaare Saaremaal täidab. Loodan, et see sama positiivne foon, mis neil on see aasta olnud, jätkub ka järgmistes voorudes," rääkis Kallas.

Saaremaal toimub ka palju rahvusvahelisi võistluseid, näiteks Saaremaa kolme päeva jooks ning Saaremaa ralli. "Praegu on väga hästi ära kaetud hooaja väline aeg sügisest edasi. Kolme päeva jooksu eel kuu aega varem on Ultima Thule maraton ja nende kahe vahel Saaremaa ralli. Meie eesmärk on praegu see, et kuna jaanipäevast kuni merepäevadeni on Saaremaal tegevusi nii palju, siis tuleb täita periood septembrist kuni maini. Kevadel on meil näiteks Kuresaare linnajooks, kus on üle 1000 osaleja ja siis me korraldame noorte turniire jalgpallis, korvpallis ja võrkpalis. See annab Saaremaale palju juurde," lisas Kallas, kelle sõnul on kõige rahvusvahelisemad võistlused ralli ja kolme päeva jooks, kuhu rahvas kaasa elama tulema. "Ralli ekipaažid ise juba jätavad siia arvestava hulga oma rahast. Selles mõttes on ta meie jaoks väga suur majandus artikkel samuti, mida tahame toetada. Oleks sellised asju rohkem. Hooajavälised väiksemad üritused on suunatud pigem Eesti turule."

Toimetaja: Liisi Rist

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: