Jaak Salumets: me ei räägi iga kord seda õiget korvpallikeelt
Kuu aja pärast valib Eesti korvpalliliidu üldkogu alaliidule uue presidendi. Mõneti ootamatult sai sel nädalal selgeks, et ainsana kandideerib ametile legendaarne treener Jaak Salumets.
1991. aastal Tallinna Kalevi Nõukogude Liidu viimaseks meistriks ja 1993. aastal Eesti korvpallikoondise Euroopa meistrivõistlustel kuuendaks tüürinud 67-aastase Jaak Salumetsa jaoks polnud see üllatav, et vastaskandidaate talle ei tulnudki, sest lubadusi on spordis anda lihtne, neid ellu viia märksa raskem. Lisaks esitas legendaarse treeneri presidendikandidaadiks Eesti korvpalliliidu 67-st liikmest koguni 41.
Salumets ise võrdles olukorda 1985. aastaga, mil ta astus Kalevi meeskonna juhendajaks, kuigi ka siis ei joostud sellele kohale just tormi. "Aga ma annan endale väga selgelt aru: situatsioon oli teine, ajad olid teised. Ma arvan seda, et üksi ei tee ma siin mitte midagi - see on meeskonnatöö. Ülevalt alla - kui kõik lülid töötavad, siis tuleb ka tulemus," sõnas Salumets ETV-le.
"Tol hetkel, kui võtsin Kalevi, siis küsisin enda käest, miks mul seda vaja on. Ju siis oli sisemine vajadus. See mäng on olnud mu elu ja ma olen selle mängu pealt nii palju saavutanud oma elu jaoks. See on mind toitnud, see on mind arendanud, kasvatanud. Mul ühtteist on veel anda, mida ma ei taha jätta alateadvusse sisse. Kukla tagant tuleb praegu kõik välja võtta."
"Mul on pilt selge, kust king pigistab, mis on võimalik teha, mis ei ole võimalik kohe teha. Pean ikka selgeks tegema oma partneritele ja sõpradele. Ka kõige väiksema koha korvpalliklubi treenerile ja juhendajale. See on minu ülesanne. Ega ma võib-olla ei suudagi väga palju teha, aga inimestega rääkida, suhelda, natuke nõu anda ja nii palju, kui meil võimalust on - ka abistada," rääkis Salumets.
Salumets lisas, et eestlased hoiavad sageli omaette ega tee koostööd. "Mul on selline tunne, et me iga kord ei räägi seda õiget korvpallikeelt. See on eestlasele omane, et igaüks teeb oma klubis oma asja ja arvab, et õiget asja. Ma arvan, et teevadki õiget asja ja tahavadki teha, aga kuskil sellisel teel ei saa üksi väga palju teha. Sa peab ikka koopereeruma ja huvi tundma, mis maailmas toimub."
"Siin võib-olla ongi meie kõige suurem probleem - hakata üht keelt rääkima, mõistma ja saama aru, et me teeme üht asja. Mitte korvpalliliit ei tee üht asja, president teist asja, sekretariaat kolmandat asja ja siis põllumehed küsivad, et mis te seal teete? Me teeme seda, et oleme loodud teid abistama. Alustades presidendist ja lõpetades sekretariaadi ja juhatusega."
Jaak Salumetsa sõnul peaks riik sporti ja liikumist rohkem väärtustama. Kuidas aga tagada stabiilne ja jätkusuutlik pealekasv tippkorvpalli? Salumetsa arvates läbi teaduspõhise noortetöö, mille eelduseks oleks aga eriharidusega treenerite olemasolu. Ja seejuures treenerite, kes ei peaks armastatud alaga tegelema päevatöö kõrvalt.
"Treener kui selline ei ole elukutse. Me oleme omavalitsuse leiva peal ja me oleme tegelikult omavalitsuse staatuse järgi ringi juhendajad. Aga siin tekib kohe konflikt - lapsevanemad tahavad saada kõrgema haridusega, väga head treenerit. Ei ole täna," sõnas Salumets. "Lastega töö esimesest etapist üleminekuperioodini välja on nii teaduspõhine, metoodiline ja väga professionaalselt ja kõrgelt koolitatud treenerite kaader teab, millal, kus ja kuidas iga asja teha."
Tippkorvpalli osas rõhutab Jaak Salumets, et me peame ära unustama, et oleme "kõvad poisid". Meistriliigas tuleks seada välismängijate piirang, mis lubaks väljakule maksimaalselt kolm võõrmängijat. "Kolm välismängijat ja ülejäänud on Eesti mehed. Siis Cramo suhtes on see moment, et kui Cramo mängib Eesti meistrivõistlusi - kolm meest. Mängib VTB-d - oma valik, sest VTB on tõesti kõva liiga. Kolme mehega ei vea välja. See on läbirääkimiste küsimus, aga praegu jäime hüüdjaks hääleks kõrbes."
Samas rõhutas Salumets, et ka Eesti mehed peavad ise rohkem tahtma. "Kui sa vaatad, kui palju tõsiseid eestlasi väljas on - üks. Võib-olla lõime liiga ehitamisega väga head sisetingimused, kus noored mehed ei taha ka väljas end proovile panna. Olgugi, et ütlevad: ma lähen ennast järgmisel aastal proovile panema. Aga tegelikult ei lähe kuhugi - siin on liiga hea olla. Sa ei pea võitlema enda eest. Siin ei anta sulle kohe lepingut üles. Välismaal pead iga minutiga koha pärast võitlema."
Toimetaja: Siim Boikov