Eesti hokihooajal puhta töö teinud Tartu Välk võlgneb tänu fännidele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tartu Välk 494
Tartu Välk 494 Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Jäähokiklubi Välk 494 tuli sel hooajal nii Eesti meistriks kui karikavõitjaks.
Karikavõit sai selgeks möödunud laupäeval, mil Välk alistas kodusel Lõunakeskuse jääl Narva Paemurru Spordikooli 9:5. Finaalseeria lõppes tartlaste kasuks seisuga 3:0. Kokkuvõtvalt tulebki öelda, et sel talvel ükski konkurent Välgule liiga ohtlikuks ei saanud.

Tartu klubi eristub Eesti meistrisarja meeskondadest oma pika ajaloo poolest, sest on tänaseks järjepidevalt tegutsenud 25 aastat. Välgu trofeekapp sisaldab muuhulgas kümmet riigi meistritiitlit. See, kui üks klubi suudab meistriliigas osaleda mitukümmend aastat, eeldab üldjuhul korralikul tasemel noortesüsteemi.

"Meil on nn farmklubi Kajakas, kellelt tuleb meile noormängijaid," selgitas Vikerraadiole spordiklubi Välk 494 juhatuse liige Timo Lauri. "Nemad lihvivad nad mingile tasemele ära ja meie töö on neid meeste tasemel edasi lihvida. Eks mingil määral peame sisse tooma ka leegionäre, et poiste taset kõrgemale viia. Nad tulevad väljast oma kogemustega, aitavad meie poisse ka treenida ja annavad neile oma kogemusi edasi. Hoki ei ole Tartus küll nii populaarne kui jalgpall või korvpall, kus on pealekasv suurem, aga töötame selle nimel, et hoki populaarsus kasvaks."

Tänavusest hooajast kaotati Eesti kõrgliigas ära varasemalt kehtinud reegel, mille alusel võis ühe klubi koosseisu kuuluda maksimaalselt viis võõrmängijat. Poolprofessionaalselt tegutsev Välk kasutas pakutud võimaluse ära ning tugevdas esindusmeeskonda kümmekonna leegionäriga, kes pärit Venemaalt ja Ukrainast. 

Üks täiendustest, 22-aastane Venemaa hokimängija Fjodor Gusõnin viskas tänavu Eesti meistrivõistlustel 14 väravat ja sai kirja 19 söödupunkti. Resultatiivsuspunktide arvestuses oli ta klubikaaslase Vladislav Sokolovi järel teine. Kuidas sattus suurelt Venemaalt pärit Gusõnin mängima Eesti liigasse?

"Eelmisel aastal tegin kaasa jäähokiliigas MHL, kus mängisin Astana linna klubis," selgitas venelane. "MHL-is saavad osaleda kuni 21-aastased mängijad. Pärast hooaja lõppu oli vaja kuhugi edasi liikuda ning minu agent soovitas Välku. Meeskonnas võeti mind kohe hästi vastu. Sain aru, et tegemist on hea kollektiiviga. Hooaeg läks minu arvates väga hästi." 

"Teadsin Eesti hokist ja hokikultuurist, kuna mängisin kaks aastat USA-s ja seal oli minu meeskonnakaaslaseks Eesti koondislane Vadim Vasjonkin. Ta rääkis, et hoki oli madalal tasemel. Aga teie alla 20-aastaste koondis võitis MM-i teise divisjoni A-grupi turniiri ja ma usun, et iga aastaga tõusevad nad kõrgemale."

Oluliseks osaks Välgu identiteedist on klubi fännid, keda Timo Lauri peab Eestis kõige kirglikumateks. Ehkki kõrvaltvaatajale tundub, et Välgu klubi annab suurepärase väljundi just kohalikele vene rahvusest spordisõpradele, vaatab Lauri poolehoidjaid ühtse tervikuna.

"Meil on ikkagi ühtne fännikultuur, olenemata rahvusest," kinnitas Lauri. "Meil on nii eesti kui vene fänne, kes kõik toetavad meeskonda suurepäraselt. Mängijad on ise ka öelnud, et meistritiitel tuli ainult tänu fännidele. See õhkkond, mis on hallis, kui fännid sõidavad meeskonnaga kaasa, on suurepärane. Nad on isehakkajad, ise tellitakse buss - selle koha pealt ei ole midagi öelda, müts maha."

Millest tänavu puhta töö teinud Välk 494 pikemas plaanis unistab? Üheks oluliseks sammuks võiks olla tuleva aasta sügisel alustavas Balti liigas osalemine. "Selle 25 aasta jooksul oleme kasvanud amatööridest poolprofessionaalseks ja miks mitte kunagi olla täisprofessionaalne," mõtiskles Lauri lisaks.

Toimetaja: Anders Nõmm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: