Kultuuriminister: bürokraatiat on liiga palju, üritame rahastamist selgemaks muuta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kultuuriminister Indrek Saar
Kultuuriminister Indrek Saar Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Valitsus kiitis heaks kultuuriminister Indrek Saare esitatud mitmed ettepanekud spordi riikliku rahastamise ja selle aluspõhimõtete muutmiseks. Uuendamisel olev rahastamismudel muudab peaaegu 15 aastat kehtinud spordi rahastamissüsteemi selgemaks ning vähendab bürokraatiat.

Vabariigi valitsus kiitis heaks teie ettepanekud spordi rahastamise süsteemi ja põhimõtete muutmiseks. Kui oluline see põhimõtteline samm ja muutus on? „Tundub, et on oluline," ütles kultuuriminister Indrek Saar intervjuus Vikerraadio saatele "Spordipühapäev". "Spordiringkonnad ise ja need, kes kaasa mõtlevad ja seda jälgivad, on juba aastaid rääkinud, et rahastamine on segane ja täpselt ei saa aru, mille eest ja mille alusel raha saab, kes otsustab ja ei tea neid kohti, kust tuleb taodelda."

"Sellega seoses on bürokraatiat nii taotluse kui aruandluse poole pealt liiga palju. Sellest tulenevalt me need muutused oleme ette valmistanud ja üritakski teha seda asja läbinähtavamaks, et neid kohti, kelle ees sportlased ja spordialaliidud peaksid aru andma, oleks vähem ja lõppkokkuvõttes selle tulemusena see ressurss, mis meil on, saaks efektiivsemalt kasutatud.“

„Tahaks täpsustada seda, kes mida teeb ja püüda jagada neid asju nii, et need asjad, mis võiksid olla nii-öelda tegijatele lähemal ehk Eesti Olümpiakomitee poolt kontrollitavad ja korraldatavad asjad võiksid olla EOK käes, aga loomulikult spordipoliitika kujundamisest ei saa riik ennast taandada. Seda tuleb loomulikult ikkagi ministeeriumi kaudu teha, aga koostöös EOK ja kõigi alaliitude ja maakondlike spordiorganisatsioonidega.“

„Juba sellel aastal rakendus osaliselt see, millistel alustel, millistest kriteeriumidest lähtuvalt jagatakse alaliitude toetust. Katseaasta on sellel aastal juba alanud, tegemist on määrusega, mis on tegelikult juba mõnda aega tagasi koos valdkonnaga välja töötatud, sellel aastal me oleme seda esmakordselt rakendanud ja järgmisel aastal me tahaksime, olles neid kriteeriume täpsustanud, läbi selle määruse jagada ka rohkem raha. Selle tarbeks on siis kokku lepitud riigieelarve strateegias valitsuse tasandil suurusjärk poolteist miljonit eurot, mis tuleb siis alaliitudele järgmisel aastal baasrahastusse juurde."

"See tuleb mõtteliselt selle arvelt, et muidu püüdis riigikogu detsembrikuus teise ja kolmanda jagamise vahel suuremaid aukusid eelarve kaudu aidata katta. See tähendab seda, et sellega oli küsimus, et mis need alused on, kas on piisavalt läbinähtav ja miks seda tehakse, teiselt poolt ka suur määramatus ja ebakindlus, sest alles jõuluks saadi tegelikult teada, et kas alaliidul on toetus või mitte. Nüüd on toetus baasis sees ja see annab alaliitudele suurema enesekindluse ja tegelikult paljude alaliitude jaoks baastoetus ka tõuseb.“

„Kogu selle raha administreerimise poole tahaks lähitulevikus kokku leppida Olümpiakomiteega. Teiselt poolt on meil mitmeid erinevaid kohti, kust on taodeldud raha erinevateks liikumisüritusteks ja liikumisharrastusega seotud tegevusteks ja samamoodi kõikide alaliitude puhul, ehk siis Kultuurkapitalist, Hasartmängumaksu Nõukogust ja liikumisürituste puhul veel ka Kultuuriministeeriumi projektivoorudest. Me tahaksime neid asju rohkem ühte kohta kokku koondada ja mõte on selles, et kui praegu hasartmängumaksust 22 protsenti läheb Eesti Olümpiakomiteele olümpiaettevalmistuseks ja kümme protsenti on muudeks tegevusteks, millest enamus on lõpuks läinud alaliitudele, siis tegelikult ka see kümme protsenti võiks minna olümpiaettevalmistuseks."

"See annaks omakorda võimaluse, et Kultuurkapital saab rohkem tegeleda erinevate projektitoetuste, ürituste, liikumisharrastustega. Osadel juhtudel tähendaks see seda, et inimene või organisatsioon, kes enne pidi taotlema Kultuurkapitalist, hasartmängunõukogust ja Kultuuriministeeriumist, võiks tegelikult saada kogu oma toetuse kätte Kultuurkapitalist. Ka alaliidud – kui enne taotlesid alaliidud raha läbi Kultuuriministeeriumi määruse ja lisaks Kultuurkapitali kvartaliprojekti ja hasartmängu nõukogu käest, siis tulevikus võiksid nad tegelikult saada selle läbi määruse kätte EOK kaudu, et oleks üks koht, kust taodelda. See muudaks kogu seda asja läbi- ja ettenähtavamaks, stabiilsemaks ja hoiaks kõigi aega kokku.“

Toimetaja: Anders Nõmm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: