Maailmarekordi püstitanud ultratriatleet Sirlet Viilas: see on päris võimas tunne
Eestlanna Sirlet Viilas tuli eelmisel pühapäeval Leedus kahekordsel täispikal triatlonidistantsil maailmarekordit tähistava ajaga 23 tundi, 29 minutit ja 10 sekundit maailmameistriks.
Võistluse käigus läbis sitke eestlanna 7,6 kilomeetrit ujudes, 360 kilomeetrit rattasadulas ning 84,4 kilomeetrit joostes. Ujumisdistantsi läbis eestlanna ajaga 2 tundi ja 26 minutit, rattasõidule kulus Viilasel täpselt 12 tundi.
"Ma arvan, et valmistudes ei saagi ainult eesmärgile mõelda," ütles Viilas ETV saates "Ringvaade". "Ma ise nautisin igat trenni, mis ma tegin ja kuna eesmärk oli selge – sinna ma lähen ja seal ma finišeerin, siis pigem käis kogu aeg mõte sellel, et ma naudin neid treeninguid, mis mind lõpuks sinna viivad. Kui ma oleks kogu aeg mõtteid peas hoidnud, et võistlus-võistlus-võistlus, siis oleks võib-olla isegi raskem olnud."
Kui pikalt peab sellise otsuse vastu võtma, et olla valmis? "Mina näiteks tegin üheksa kuud selleks trenni. Oleneb, mis baasist alustada, aga üheksa kuud oli minu jaoks piisav. Ma käin tavalise inimesena tööl. See tuleb nii, et sa võtad oma plaani ette ja mahutad selle lihtsalt ühte päeva ära."
Mis mõtetega sa starti läksid? Olid sa hirmul, et kas ma üleüldse vastu pean? "Seda mõtet ei olnud. Kuna ma tegelikult juba eesmärki valides teadsin, et minu trumbiks on pigem vastupidavus kui kiirus, siis ainuke eesmärk oli valida õige tempo ja sellega lõpuni vastu pidada. Tundub, et see õnnestus."
Kui palju on ühe etapi järel aega puhata ja hinge tõmmata, enne kui minnakse edasi? "See on igaühe enda otsustada. Mina läksin sellise taktikaga, et ma teen ühtede riietega terve võistluse algusest lõpuni, kulutades vahetusalas võimalikult vähe aega. Jooksin sealt tegelikult lihtsalt läbi, võtsin kalüpso seljast, ujumismütsi- ja prillid ära, panin kiivri pähe ja hüppasin rattale."
"Tegelikult mul oli isegi sisse planeeritud söömine ujumise ajal. Kuna see oli üle kahe tunni, oleksin juba varem puudusesse jäänud. Minu abiline ootas mind iga kolme ringi järel, teadis, et ma tulen ja oli valmis pannud natukene süüa ja juua," sõnas eelmise aasta lõpus ultratriatloni proovida otsustanud Viilas.
See söök peab vist olema midagi eriti spetsiifilist? "Jah, kõige rohkem geele ja batoone. Vahepeal tuleb kindlasti päristoitu ka süüa. Mina kasutasin näiteks pitsat ja wrap'i. See oli selline hea toit, mida sõidu pealt haarata. Rattaga ma sõitsin telkide juurest päris kiirelt läbi ja ma pidin saama hoo pealt toidu kätte. See oli asi, mille sain panna väiksesse tuutusse ja siis rattadistantsi ajal seda mugavas asendis sõin."
Ma saan aru, et sina olid ainus või üks vähestest, kes üldse ei peatanud terve rattasõidu jooksul?" Ma olin ainus ja ma ei tea, kas keegi on seda varem teinud, aga ma sain aru, et see oli midagi erakordset – keegi ei olnudki seda varem näinud. Enesetunne oli hea ja ju ma siis tundsin enda keha nii hästi – kõik venitamised ja sirutused, mis mul vaja oli, sain ratta peal tehtud. Mul oli terve see aeg mugav ja ma ei näinud vajadust, miks ma peaksin peatuma."
Kas sulle öeldi, et liigud maailmarekordigraafikus? "Ma teadsin, et sakslane, kes lõpuks lõpetas kolmandal kohal, oli tulnud maailmarekordit püüdma. Korra see käis mul mõttest läbi, aga ma ei pannud võrdusmärki enda ja maailmarekordi vahele. Kui ma rattalt maha tulin, siis küsisin esimest korda, kes on liider ning mulle öeldi, et mina. Maailmarekordist hakati mulle rääkima seitse ringi enne lõpetamist, siis oli mul üle tunni veel joosta."
Mis see emotsioon oli, kui oli selge, et sina oled maailmameister ja maailmarekordiomanik? "See on päris võimas tunne, eriti, kui sa ei ole selleks valmis," sõnas Viilas. "Mina ei olnud, ma isegi ei teadnud neid numbreid, mida ma ületama hakkan. Mulle lihtsalt öeldi, et isegi, kui sa peaksid tempot alla laskma, on kõik hästi."
Toimetaja: Anders Nõmm